Ene Mihkelson 70: Arne Merilai värssides tervitus
PASTIŠŠ ENE MIHKELSON (70) ajad aegade hämarusestpaistavad selgemalt kui nad on värvitudhommiku udus liigutab rohtu pisarateni härmas tuullehed sahisevad raadio ragisebkuhu sa lähed kui esimesed lahkujad hakkavad juba saabumaküsija suu pilve seest muigutab nagu üksainus suur kõrvmõtleks vaid mida sest ülepea arvatapääsu ei ole tihane on leevikelinnuteepiimatilk eksleb laotuse lagedalkuni kaob nagu vits-admiral vettekus tetraeeder on ankrus Ene Mihkelson, tammsaarelik eepiline süvajutustaja ja liivilik tundlik mõttelüürik, on Eesti kirjanduse ilmet jäädavalt muutnud. Tema üksteist aforistlikku luuletuskogu ning romaanitõus Matsi põhi, Kuju keset väljakut (mõlemad 1983), Korter (1985), Nime vaev (1994), Ahasveeruse uni (2001) ning Katkuhaud (2007) on rajanud uue, mihkelsonliku kõrgkirjanduse. See on sõnakunst, mis – Herderi nimel! – kannab meie uuenevat rahvust.
