Katre Riisalu: kui “Kirjandusministeeriumis” räägitakse, siis järgmisel päeval raamatukogust nõutakse
Vikerrradio “Uudis+” saates räägiti, kui palju ja mida eestlased loevad, kes ja miks raamatukogus käivad ning millised uued, aga hetkel veel vähe tuntud võimalused on loonud e-teenuse keskkond Digar. Jutuks tuli statistika, et Eestis laenutatakse 11 miljonit ühikut aastas, ehk umbes üheksa raamatut inimese kohta. “Iga kolmas elanik on raamatukogu lugeja,” teatas Riisalu, lisades, et majanduslanguse ajal lugejate arv kasvab ja tõusu ajal on rohkem neid, kes raamatuid ise ostavad. Eriti on tõusnud just laste osa raamatukogude külastajatena. Juba 24. korda peetavate raamatukogupäevadega tahetakse aga tõsta raamatukogude populaarsust – mitte ainult raamatute laenutamise kohaga, vaid ka muude teenustega, erivate ürituste ja tegevustega ning ka kogukonnakeskustena. Raamatukogud korraldvad regulaarselt erinevaid koolitusi, korraldavad kirjandusõhtuid ja muid üritusi. Raamatukogud on jätkuvalt ka internetipunktideks. Endiselt on lugejate seas populaarsemad raamatud eluloo ja mälestuste vallast, aga ka reisiraamatud, nagu “Minu”-sari. Eesti autoritest on nõutud näiteks kirjanik Indrek Hargla teosed. Välismaa raamatutest on tabelis kõrgel “50 halli varjundit”, aga ka Sofi Oksaneni teosed. Riisalu mainis, et järjekorrad on raamatukogudes jätkuv teema ja “kui teisipäeval “Kirjandusministeerium” mingeid raamatuid tutvustab, siis kolmapäeval nõutakse neid juba raamatukogust.” Küsimuse peale, kas eelmise kultuuriministri Rein Langi ajal tõstatunud poleemika raamatukogude ühikute soetamispoliitika kohta on mingit konkreetset mõju omanud ja kas Barbra Cartlandi teosed ikka on veel raamatukogu riiulitel saada, vastas Riisalu, et Eesti väärtkirjandust on soetatud alati, aga ka Cartland on endiselt esindatud ja – tuleb juurde. Riisalu rõhutus e-teenuste veebikülje Digar tähtsust ja avaldas lootust, et e-teenuste mitmesugused võimalused laiema avalikkuse teadvusse jõuaksid.  
