Noor kunstnik tegi kodus suurpuhastuse ja vormistas selle näituseks
Ulla Juske näitus „Suur lugemine” käsitleb kodu, selle mõiste subjektiivsust ja tema enda suhet sellega. Kunstniku projekti aluseks on tema emakodu, kus elavad tema vanaema, kelle praegune elu piirdub peamiselt koduga; ema, kelle elu kulgeb peamiselt väljaspool koduseinu, ja tema ise, kes on küll viimastel aastatel elanud omaette, oma ajutistes kodudes ning on taas uude kodusse kolimas. Kunstnikul on ambivalentne positsioon: ta vaatab seda kodu seest-, aga ka väljastpoolt. Kunstnik alustas kodumõiste uurimist inventuuri tegemisega ehk siis kõigi kodus olevate asjade ülelugemise ja süstematiseerimisega. Inventuuri käigus sai talle selgeks, et koduasjad ei allu üldkehtivale loogikale ning nii-öelda teadusliku süstematiseerimisega pole seal midagi peale hakata. Kodumõiste käsitlemisel hakkab mängima kaasa isiklik tasand – isiklikud assotsiatsioonid, mälutasandid, väljamõeldud maailm jne. Väljapaneku pealkiri osutab asjade kiretule ülelugemisele, loendamisele, kuid inventariseerijate erinev hääletämber, esitusviis ja tausta(kodu)hääled viitavad mitmete tegelikkuste kooseksisteerimisele ja isegi kokkupõrkumisele. Lewis Carrolli Imedemaa Alice’i seiklustele omane simulaakrum ja simulatsioon (kui kasutada Baudrillard’i) tuleb esile eelkõige videoinstallatsioonis: videot saab vaadata suurendava, aga ka hägustava luubi abil.
