Jaak Sooäär: Hendrix on samal pulgal Mozarti ja Charlie Parkeriga
Kruglov-Sooäär kvarteti kontsert ja albumiesitlus toimub IDeeJazzil laupäeval, 1. novembril kell 18 Tartu Uues Teatris. Kultuuriportaal vahendab katkendi intervjuust Jaak Sooäärega, vestles Tiit Kusnets Klassikaraadiost. Milline näeks välja Sind enim mõjutanud heliloojate esikümme või –tosin? Baroki-eelsetest kuni nyydis-komponistideni,  jazzi-klassikud kaasa arvatud.  Olen jõudnud arusaamisele, et väga hea muusika on olemas olnud väga kaua. Näiteks oli mõned aastad tagasi väga hariv mängida “Hortus Musicusega” keskaja muusikat, mis kaasaegsete pillidega esitatult kõlas vägagi värskelt ja tänapäevaselt. Suurepäraseid heliloojaid on olnud nii palju ja oma muusikat kirjutades tasub sellele mõelda ja enda loomingut ajaloo konteksti paigutada. Viimastel aastatel olen väga palju harjutanud J.S.Bachi muusikat, mis on mulle avanud täiesti uue ja põneva maailma. Ühinen nendega, kes peavad teda muusikaajaloo suurimaks heliloojaks. Teismelisena olin vaimustatud Keith Jarretist ja varasest ECMi toodangust, selle kaudu avastasin impressionismi. Hiljem Taanis õppides oli periood, kui kuulasin ja lugesin ja uurisin Bartoki kohta. Tema muusikast leiab lõputult väga hästi kõlavaid ootamatuid nüansse. Kopenhaageni linnaraamatukogus oli väga hea nüüdismuusika plaadikogu ja ma kasutasin võimalust sellega tutvust teha. Erilised lemmikud olid Kronos Quarteti salvestused. Väga palju olen kuulanud ka eesti klassika klassikuid. Eriti palju on mõjutanud suurkujud Tormis ja Pärt, aga ka nende nooremad kolleegid. Jazziklassikutest heliloojatest kõnetavad mind eelkõige need, kelle isikupärane helikeel jätkuvalt värskelt kõlab – Monk, Tristano, Parker, Mingus, samuti varajane jazzrock – Mahavishnu, noor Metheny ning ka varjane ECM – Jarrett, Garbarek. Kaasaegsest kitarrimaailmast kõneldes – millest huvitud, kellest vaimustud, milliste kitarrikolleegidega tahaksid üheskoos esineda-salvestada? Kuna olen pikalt olnud jazzmuusika sees, siis viimastel aastatel olen rõõmuga avastanud enda jaoks rock-kitarri ajalugu. Hendrix on mu kindel lemmik. Tema talendi võib minu arvates paigutada samale pulgale Mozarti või Charlie Parkeriga, erakordselt särav muusik. Viimase aja suurim kitarrielamus lives oli Berliini kvartett KUU, kus kitarre mängivad minu head sõbrad Frank Möbus ja Kalle Kalima. Nad on leidnud väga omanäolise kõla. Kaks kitarri, naislaulja ja trummar suudavad tekitada hästi jälgitava ent väga nüansirikka kokteili  popist, jazzist, avangardist ja rokist. Loodetavasti esinevad nad millalgi varsti ka Eestis. Pean tunnistama, et paljud uue põlvkonna tuntumad jazzkitarristid ei kõneta mind. Pean neist lugu, sest nad valdavad pilli väga vingelt, aga liigne keskendumine esituse perfektsusele kipub tihti väljendust ning fantaasiat pidurdama. Mulle siiski meeldib, kui muusika tuleb südamest. Võib-olla olen selles osas vanamoodne. Keda oma õpetajatest Sa suurima tänuga meenutad? Ja miks? Minu peamine kitarriõpetaja on olnud Mart Soo, kes ei pidanud paljuks mulle oma kodus mõned väga informatiivsed eratunnid anda, ja seda täiesti tasuta. Ta pani olulised algtõed paika, kust olen saanud ise edasi pusida. Väga õpetlik on olnud mängida vanema generatsiooni muusikutega, kelle haridus on enamasti tulnud lavalt elukoolist. Nad on isiksused, kes väljendavad ennast, mitte seda, mida neile on õpetatud. Mängimine ning suhtlemine Han Benninku, Pierre Dorge, Andres Mustoneni ja teiste kogenud muusikutega on olnud väga inspireeriv.      foto: Kalev Ints  Kruglov-Sooäär kvarteti kontsert toimub 1. novembril kell 18 Tartu Uues Teatris. Rohkem infot…   
