Tänasel EKA konverentsil antakse ülevaade kunstikõrgkooli ajaloost
Konverents täiendab samanimelist näitust Kumu suures saalis ja artiklikogumikku, teatas EKA. Konverentsil võetakse eri põlvkondade uurijate vaatluse alla kunstitööstuskooli rajamine tsaariaja lõpul, Tallinna ja Tartu koolide vaheline konkurents, uued vaatenurgad teatud erialade kujunemisloos, üliõpilaste aktiivsus kunstiuuenduses (1950. aastate lõpu vihased noored, ANK, linnalapsed) jne. “Need, kes on jõudnud juba artikleid lugeda, saavad asja edasi arutada, vastu vaielda ja juurde küsida. Need, kes ei ole veel jõudnud paksu raamatu kallale asuda, saavad suurema osa sisust ühe päevaga tihendatult kätte,” sõnas konverentsi eestvedaja Mart Kalm. Konverentsi kava:   12:00-12.10 Avasõnad. Signe Kivi ja Anu Liivak. 12:10-12:30 Jüri Hain. Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunstitööstuskool 1914-1916. 12:30-12:50 Oliver Orro. Kidunud, kasvanud ja kadunud. Eesti Kunstiakadeemia vanad hooned Tartu mnt 1 ja 3. 12:50-13:10 Kai Lobjakas. Uue keskkonna loojad. Kunsttööstuskooli lõpetanud rakenduskunstnike erialased võimalused 1920.-30. aastail. 13:10-13:30 Tõnis Tatar. Tartu Kunstiinstituudi liitmine Tallinna Tarbekunstiinstituudiga. 13:30-13:50 Mart Kalm. Miks TPI sulges ja ERKI avas arhitektiõppe? 13:50-14:10 David Vseviov. Friedrich Leht – Moskvast saadetud direktor. 14:10-14:40 Paus. 14:40-15:00 Jaak Kangilaski. Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944-1989. 15:00-15:20 Virve Sarapik. Disainikateedri algus. Immitsev utoopia. 15:20-15:40 Ivar Sakk. ERKIDISAIN: Ühe legendi kujunemise lugu. 15:40-16:00 Toomas Tammis. EKA arhitektuurihariduse murdejooned 1990. aastatel. 16:00-16:20 Marie Vellevoog. Faculty of Taste – fotokeskus pöörab 1990. aastail kontseptualismi. 16:20-16:40 Mari Kartau. Academia grata – kool kui heroiline muinasjutt. 16:40-17:00 Maarin Ektermann. EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele. 1914. aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunstitööstuskooli, mis seadis sihiks anda üldharidust ja erialast ettevalmistust kunstkäsitöös. See oli Eesti esimene ja mõnda aega ka ainuke kunstikool. Kooli direktoriks oli aastatel 1914-1934 konservatiivsete põhimõtetega Voldemar Päts. Kooli esimeste õpilaste seast võrsus mitmeid Eesti tuntud ja klassikuteks saanud kunstnikke.
