Rahvaraamatukogude riiklik rahastamine kasvab ja saab uued alused
Uue määruse eelnõu liikus täna ametlikule kooskõlastusringile, mis kestab kuni 2. jaanuarini 2015. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul annab kaasajastatud määrus üheskoos eelarvetõusuga rahvaraamatukogudele tugevamad alused tegutsemiseks. „Riik jätkab ka edaspidi kohalikele omavalitsustele kuuluvate rahvaraamatukogude toetamist kolmel moel – eraldades raha teavikute soetamiseks, tasudes maakonnaraamatukogus kuni nelja raamatukogutöötaja kulud ja andes projektitoetusi, mis on suunatud rahvaraamatukogude arendamiseks. Järgmisel aastal kõik need eelarveread suurenevad, kasvatades rahvaraamatukogude riiklikku toetust 4,85% võrra,“ rääkis Talihärm. Raamatukogunõuniku kinnitusel on ka uues määruses varasemast tuttav põhimõte, mille järgi sõltub teavikute soetamise toetuse suurus rahvaraamatukogu  teeninduspiirkonna elanike arvust. Regionaalse arengu tagamiseks saavad elanike arvule vastava toetuse kõik maakonnaraamatukogud välja arvatud Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud, mille puhul korrutatakse toetuse summa koefitsiendiga vastavalt 0,6 ja 0,79, sest nende linnade elanikke teenindavad ka avalikku teenust pakkuvad rahvusraamatukogu ja teadusraamatukogud. Ida-Virumaa puhul korrutatakse toetuse summa koefitsiendiga 1,15, arvutuste tulemusel üle jääv summa jaotatakse maakondade rahvaraamatukogude vahel, et tagada teavikute parem kättesaadavus. Kultuuriministeerium eraldas 2014. aastal teavikute soetamiseks kokku 1 677 889 eurot, 2015. aastal tõuseb see 1 761 784 euroni. Maakonnaraamatukogu töötajate tegevuskulude toetus kasvab järgmisel aastal 4,28%. Rahvaraamatukogude arendamise toetusprogramm suureneb kolmandiku võrra, 30 000 euroni. Toetuste eraldamise aluseks saab kultuuriministri määrus „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mille eelnõu läks täna ametlikule kooskõlastusringile. Vaata lisaks: määruse eelnõu materjalid eelnõude infosüsteemis  
