Arvustus. Padjaklubi Tšehhovi ainetel
UuslavastusA. Tšehhov “3 õde” Lavastaja ja kujundaja: Andres NoormetsOsades: Marin Mägi-Efert, Anneli Rahkema, Saara Kadak, Natali Lohk, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets jt.Esietendus 10. detsembril Rakvere Teatri väikeses saalis Andres Noormetsa “3 õe” tõlgendus algab nagu klassikaline joogatund. Malbelt naeratades võtavad nimitegelased üksteisel kätest kinni, seavad jalad pool-lootosesse ja meenutavad ebaloomuliku lõbususega isa surma. Lavastuse finaalis on kolm noort naist taas üksteise embuses ning kordavad mantrat: me saame õnnelikuks, me saame õnnelikuks… See raam on pärit justkui eneseabiõpikust – jäta seljataha, saa üle, sa oled imeline, sa väärid õnne. Noormetsa lavastajalahendus on tihe ja intensiivne, ent mõjub ülekuhjatult, liiaselt. Misanstseenid vahelduvad suure kiiruga, tegevus sööstab eeslavalt sirmi taha, poodiumilt poodiumi alla, kujund järgneb kujundile. Kord erepunane tulekahjukuma, siis taskulampide vihud näkku, siis aeglaselt kiikuva lapsevankri vari ees- ja tagalava liigendaval ekraanil ning kärukrigin helikujunduses. Eksalteeritult närvlik on ka näitlejate tegutsemine. Poolautistlikuna (langetõbisena?) mõjuva Maša (Anneli Rahkema) visklemised ja rõhutatud kohmakus; Nataša (Natali Lohk) hüsteeriline kahvlipurustamine; Soljonõi (Margus Grosnõi) veider tants Bizet’ “Carmeni” saatel (ei julge arvata, kas siit peaks otsima paralleeli Mikk Mikiveri kuulsa Lopahhini tantsuga?). Lavastuse läbivaima kujundirea moodustavad siiski kõikvõimalikud viited lihalikule ihale ja seksinäljale. Siin pekstakse üksteist patjadega, loobitakse hapukoort näkku, surutakse päid sülle, poetakse kaissu, murtakse maha, lüüakse põlvega munadesse. Ja muidugi visatakse vahele viina. Kahjuks ei sünni sellest võtete virvarrist põnevat tervikkujundit ega kooru selget sõnumit. Jääb arusaamatuks, kas lavastaja eesmärk on naeruvääristada või lootust anda, groteskselt kõverpeegeldada või kaastunnet äratada. Nii mõjubki “3 õde” variatsioonina “Padjaklubist” või “Suletud uste tagant”, kus mingis libareaalsuses tegutsevad inimesed kõnelevad miskipärast Tšehhovi sõnadega.  
