Teatriaasta 2014 vol.4: kaheksa meeleliigutust
Siin on tema nimekiri parimatest leidudest. Igale teatrisõbrale kulub ära hea vaist, mille abil teatrimaastikul pärleid püüda. Vaistu ja valikuoskust arendab hästi katse-eksituse meetod, kui järjepidevalt teatris käies saab tundma õppida nii teatrimaastikku kui iseennast. Kuigi ette tuleb kehvemaid näitemänge, on magusaks tasuks tõeliselt kvaliteetsed, lausa meeli liigutavad elamused. Viha. Ma ei tea miks, aga jaanuaris välja tulnud NO99 lavastust „Kadunud sõbra juhtum“ vaadates tundsin, kuidas läksin täitsa vihaseks, hea meelega oleksin Rasmus Kaljujärve kehastatud tegelasega ühe rusikavõitluse maha pidanud, sellise väärika. Aga hea lavastus on, laval laiuv metalltrepp kuulub aasta parimate kujunduselementide sekka. Rõõm. Rakvere Teatri retrohittidega pikitud „Uno Bossa“ haaras suurepäraselt kaasa ajarännule. Tükk käivitas kaasaelamis- ja ettekujutamisvõime, pakkudes laiv-bändi saatel esmaklassilise elamuse. Briljantne! Lootus. Rakvere Teatri „Algused“ on visuaalselt kirgas ning perspektiivilt aja ja ruumi tavapiire ületav, soe ja inimlik teatritükk. Erakordselt ruumiline. Rammestus. NO99 kevadine tantsulik „Lenni ja Kizoo“ oli oma oma veidras füüsilisuses ja kujundlikkuses nagu seanss meele spaas, kus ratsionaalse mõtlemise võis riietusruumi jätta ja usaldada end teatriproffide õrna hoolitsuse alla. Elevus. Polygon Teatri „Araabia ööd“ võlus oma vaatepunktide paljususest läbiloksutatusega ja taustal kumava poeesiaga. Kristiina-Hortensia Port ja Meelis Rämmeld mängisid välja aasta ühe parima paari. Jahmatus. Baltoscandalil nähtud lavastuse „Aeg on uinunud pärastlõunases päikeses“ jaoks oli näitleja pähe õppinud ühe raamatu. Ta esitas seda ainult ühele vaatajale, lubades end seejuures juhendada stiilis „stopp, võtame lehekülje 5 uuesti“. Sellise kahe meediumi – raamat ja näitleja – kombona rullus lugu minu ees lahti ümberlükkamatus tõelisuses. Ei midagi vähemat kui vaimustav! Elevus 2. VAT Teatri „Tsaar Saltaan“ näitas, et kui soovi on, leidub ka võimalus. Näitlejate füüsiline ja ülimalt leidlik mäng ning ettejuhtuvate esemete abil abil täiusliku loo jutustamine pani hinge helisema ja näitas hea kirjanduse – tekst Puškinilt - jõudu. Kirgastus. Rakvere Teatri koostöölavastus soomlastega „Kullervo“ lummas oma poeetilisuse ja võimsusega. See kõlab ehk klišeena, kuid seda lavastust vaadates ma elasin täiel rinnal. Tõesti meeldiv, kui õnnestub olla õigel ajal õiges teatrisaalis.  
