Loe katkendit Jaan Kaplinski "Neljakuningapäevast"
„Neljakuningapäev“ on kirjutatud 1970. aastate algupoolel, laval on seda mängitud 1977. aastal Draamateatris ja 1987 Noorsooteatris. Autori kohendustega ilmub näidend nüüd esmakordselt ka trükis. Saatesõnas lisab autor: „Olgu see raamatukene ka mälestuseks mu esimesest lavastajast, nüüd juba mikiveride maa manalasse lahkunud Mikk Mikiverist, kelleta ta oleks ilmselt sündimata ja loomulikult ka lavale pääsmata jäänud.“  Loomingu Raamatukogu uue aastakäigu kaane- ja sisukujunduse autor on Asko Künnap.      I VAATUS    Tegevus toimub ruumis, mis peab olema ühtaegu nagu jõuka inimese ja asutuse oma. Siin on toredust, moodsust, kunsti ja ilutaimi, puudu jääb aga kodusest hubasusest ja kergest lohakusest. Suur kaetud laud, mille otsas istub Peremees. Seintel riiulid täis suveniire.    PEREMEES (hõikab): Naine, kas kõik on valmis? Külalised on iga hetk siin.PERENAINE (tuleb): Kõik on valmis. Ainult soojad toidud lauale tuua. Kas sa ikka oled kindel, et neid täpselt niipalju tuleb, kui kirjas on?  PEREMEES: Me ju teatasime, et võtame vastu ainult neid, kes oma tulekust teada annavad. Kõik on registreeritud ja üle loetud. Kõik on selge. Kas tüdruk on valmis?PERENAINE: Hei, tule ruttu, isa tahab!  TÜTAR (tuleb): Siin ma olen.PEREMEES: Sina vaata aknast, millal nad paistma hakkavad. Siis paned muusika mängima ja kui nad sisse on tulnud, hoolitsed selle eest, et kõik oma nimed kirja paneksid. Selge?TÜTAR: Selge. (Läheb akna juurde, vaatab välja.)PEREMEES (Perenaisele): Kui nad tulevad, seisad sina siin ukse kõrval. Siis anname kõigile kätt. Kui nad midagi vaadata tahavad, pilte või asju, siis näitad ja seletad. Mina tegelen üldisemate küsimustega. Selge?PERENAINE: Selge.TÜTAR: Nad on juba teeotsas. Buss peatus. Esimesed tulevad välja.  PEREMEES: Väga hea. Meil on veel umbes seitse minutit. Mis nüüd paistab?TÜTAR: Igal mehel on tort ja pakk kilekotis. Vist pudel. Naistel on lilled.PERENAINE: Tordid lähevad sinna lauale, pudelikast on sealsamas kõrval. Lilleämbris on värske vesi.PEREMEES: Siis on korras. Veel paar minutit. Kas nad tulevad juba?TÜTAR: Hakkasid liikuma. Üks mees on kõige ees, väike lipp käes.  PEREMEES: Lipu paneme siia teiste kõrvale. Nüüd on aeg, pane muusika mängima.    Tütar läheb radioola juurde ja paneb mängima piduliku marsi. Kõik kolm astuvad oma kohtadele ukse juurde. Muusika mängib. Uksekell. Tütar läheb ust avama.  Külalised astuvad sisse, enamik paaris mees–naine. Kõige ees mees lipukesega. Külalised seisavad rivisse ja aplodeerivad, aplodeerivad ka vastuvõtjad. Siis suruvad kõik Peremehel ja Perenaisel kätt.    ÜKS KÜLALINE: Olgu tervitatud pererahvas! Hurraa!KÕIK KÜLALISED (tema viipe peale kooris): Hurraa!ÜKS KÜLALINE: Lugupeetud Peremees ja Perenaine! Lugupeetud Peretütar! Oleme taas jõudnud teie suurepärasesse kodusse, millest meile on jäänud nii unustamatuid mälestusi. Lubage nüüd teile üle anda meie ühine mälestusvimpel.    Astub Peremehe juurde ja ulatab vimpli temale. Peremees annab vimpli edasi Tütrele, kes viib selle teiste suveniiride juurde.    PEREMEES: Ma tänan teid südamest mulle ja minu perele ning kodule osutatud au eest.    Aplodeerib, temaga ühinevad Perenaine ja Tütar.    ÜKS KÜLALINE: Peale selle ühise sümboolse kingituse on kõik võtnud kaasa oma väikesed kingid. Kuhu lubate need asetada? PERENAINE: Olge lahked, asetage lilled siia veeämbrisse, tordid lauale ja klaasesemed sinna kasti. Muu, kui seda peaks olema, tooge palun minu kätte.  Külalised panevad üksteise järel paaris tordid lauale, pudelid kasti, paberist vabastatud lilled ämbrisse. Lauale tekib tordikarpidest torn, kast saab pudeleid ja ämber lilli täis.    PEREMEES: Palun hetkeks tähelepanu. Meie tütrel on teile mõned teated.  TÜTAR: Ma palun kõigil lugupeetud külalistel end siin raamatus registreerida. Näidis on ees: nimi, töökoht, elukoht, telefon. Kas küsimusi on?    Vaatab ringi. Küsimusi ei näi olevat. Külalised asuvad nimesid kirja panema. Samal ajal:    PEREMEES: Nüüd lubage teile lühidalt tutvustada meie tänavuse neljakuningapäeva ürituste programmi. Kõigepealt kinnitame keha, siis järgneb kultuuriprogramm ja pärast seltskondlik osa vabas vormis. Kas on teisi ettepanekuid?... Täiendusi?... Parandusi?...  ÜKS KÜLALINE: Kas te ei oleks nii lahke ja teeks meile väikese ekskursiooni oma lossis? Siin on kindlasti mõndagi muutunud ja palju huvitavat juurde tulnud sestsaadik, kui me siin viimati koos olime. Ma arvan, et ka kõik teised ühinevad minu palvega.    Külaliste heakskiitvad noogutused, ümin ja jaatused.    PEREMEES: Hästi. Väikese ekskursiooni teen teile hea meelega. Aga enne annaksin sõna Perenaisele, temal on teile mõned asjakohased teated.PERENAINE: Minu sõnavõtt ei saa olema pikk, aga ma loodan, et antud olukorras piisavalt sisukas. Ma tahtsin nimelt öelda, et umbes poole tunni pärast ootab teid tagasihoidlik eine. Nii et paluksin teid selleks ajaks tagasi olla.  KÜLALISED: Täname! Suur tänu!PEREMEES: Noh, elumajaga, tubadega olete juba eelmistest kordadest tuttavad.ÜKS KÜLALINE: Mitte elumajaga, vaid lossiga!PERENAINE: Mis te nüüd, mis te nüüd!PEREMEES: Inimese elu on nagu looduse ringlus, kust alustada, sinna jõuad ka tagasi. Kasvuhoone oli kunagi esimene hoone minu krundil. Siin ma alustasin tomatite, lillede ja kurkidega. Siis tuli talveaed. Tahaks lõpetada palmide ja viinamarjadega. PERENAINE: Ei jõua ju kõike korraga...ÜKS KÜLALINE: Mis te nüüd, te olete ülemääragi jõudnud.  TEINE KÜLALINE: Lausa imet korda saatnud.PEREMEES: Millest me siis alustame? Alustame vast kaminast. Sellega oli meil tegemist. Naine tahtis kaminat elutuppa, aga mina siia halli. Asi kiskus perekonnatüli poole...PERENAINE: Ära liialda!PEREMEES: Lõpuks leidis sisearhitekt kuldse kesktee ja soovitas, et kui raha ja võimalusi on, tehku me kaks kaminat, üks pidulik ja teine intiimne. See olevat praegu moes.KOLMAS KÜLALINE: See on vist pidulik kamin?ÜKS KÜLALINE: Kas ta ei näe küllalt pidulik välja, et nõuab selgitusi?KOLMAS KÜLALINE: Mis sa nüüd! Näeb küll. Ma lihtsalt niisama.PEREMEES: Kaminas endas aga peitub üllatus – väike suitsutare eelmise sajandi algusest.KOLMAS KÜLALINE: On see võimalik?ÜKS KÜLALINE: Huvitav, huvitav.PEREMEES: Leeasemeks on ehtsad linnusekivid, mille vanust on raske arvata.NELJAS KÜLALINE: Mis sa kostad!PEREMEES: Palun nüüd hetkeks tähelepanu!    Vajutab üht nuppu seinal, kamina kate vajub alla, nii et sellest saab rippsild.    KÜLALISED (läbisegi): Oo! Kui põnev! Missugune süsteem! PEREMEES: Palun.ÜKS KÜLALINE: Kas me mahume kõik sinna sisse? PEREMEES: Seal sees on ruumi küllalt, astuge julgesti edasi. TEINE KÜLALINE: Uskumatu!  PEREMEES: Kui ei usu, siis tule ja vaata! (Tütrele.) Palun pane sobivat muusikat. (Tütar otsib muusika, näiteks „Hulkuri valsi”.) Ainult ettevaatust, ärge ennast ära määrige. Ega seal nii tahmane ka ei ole, ainult uksest sisse minnes vaadake ette, et kleidisiilu või varrukat ära ei määri. Niisiis, kui lubate, lähme. Ma lähen ees ja lülitan valguse sisse.    Peremees laskub kummargile ja ronib kaminasuust sisse, külalised ühekaupa talle järele. Teistest jääb maha Poiss, kes liigub vargsi Tütre poole. Perenaine on lahkunud.    KÜLALISTE HÄÄLED KAMINAST: Suurepärane! Ei oleks uskunudki! Haruldane idee! Ei usugi kohe, et kahekümnes sajand! Must lagi on meie toal,on must ja suitsuga,  sääl ämblikuvõrku, sääl nõge...POISS: On ritsikaid, prussakaid ka!TÜTAR: Keda sa laimad?POISS: Ei kedagi. Siin korralik kodu ja korralikud inimesed. TÜTAR: Ei ole siin mingeid prussakaid!POISS: Aga hiiri-rotte ikka on!?TÜTAR: Aga vaat ei ole! Me hoiame ventilatsiooniaugud vundamendis kinni ja kui mõni hiir või rott ukse vahelt sisse lipsab, ootab teda lõks või mürk.POISS: Mida küll mõtlevad looma- ja looduskaitsjad?TÜTAR: Meie kodus looma- ja looduskaitseseadused ei kehti. Siin kehtib puhtus ja kord. Ornung peab olema.POISS: Sedand küll, aga... kas vahel niisugust hiirelõksu tunnet ei tule sihukeses sanitaarses ja stiilses kodus? Et korralik ja kindel töö, väljapääsu ei ole ja kõik on ette määratud.TÜTAR: Vastupidi, igaüks on oma õnne sepp... Aga üleüldse, mis sa siin irised! Tüüpiline intelligentlik halisemine prussakate, hiirte ja muu puutumatu looduse pärast. Kui sulle lapsevanemate stiilses hiirelõksus ei meelde, mis sa siis siia tulid?POISS: Kõike võib välja kannatada, kui on, mille nimel.TÜTAR: No ja mille nimel sa siis kannatad?POISS: Küsi parem, kelle nimel?TÜTAR: Mis sa vastad, kui ma küsin?POISS: Võib-olla ei vasta midagi.TÜTAR: Ma parem siis ei küsi ka.    Külalised ja Peremees tulevad reas kaminast välja.    PEREMEES: Mida me nüüd vaatama läheme? Lähme vaatame teisi tubasid.  KÜLALISED: Jah, muidugi. Kuidas ise arvad. Hea meelega. Hea meelega.   Peremees hakkab ees trepist üles minema, teised järel.   TÜTAR: Kas lähed ka?POISS: Kas tasub?TÜTAR: Ons sul midagi paremat teha?POISS: Küllap vist!TÜTAR: Ja mida?POISS: Näiteks sinuga siin tarka juttu ajada.TÜTAR: Kas sa kiitsid nüüd mind või ennast?POISS: Eks ikka meid mõlemaid!TÜTAR: Aitäh! Aga iga silmapilk saabub siia ema ja paneb mind kodumajanduse rakkesse. Kas sa jääd siis meelsamini siia ootama või tõttad seltskonnale järele?POISS: Kuhu see seltskond siis kaduma läheb, et ma talle järele peaksin tõttama?TÜTAR: Seltskond ei kao, seltskond on igavene.   Tuleb Perenaine.   PERENAINE: Tule ruttu, laud tahab katta. Vast külaline niikaua lõbustab end ise kuidagi! Ehk vaatate-kuulate mõnda plaati või... Kas teistega koos maja ei tahtnud vaatama minna?POISS: Ei, tänan, ma ei jaga majadest suuremat midagi. Küll ma midagi leian, kuni teised tulevad...  PERENAINE: Vabandage siis, meie lähme oma perenaisekohuseid täitma.    Perenaine ja Tütar ära. Poiss silmitseb hallis ringi, sorib siis heliplaate ja paneb mängima Gustav Mahleri „Laulu maast”. Istub ja jääb muusikat kuulama.  Mõne aja pärast tulevad Peremees ja Külalised.    PEREMEES: Mis kell on? ÜKS KÜLALINE: Veerand.  PEREMEES: Siis on näitlejate tulekuni veel tubli tund aega. Perenaistel pole kindlasti laud ka veel kaetud, nii et kas jätkame veel oma väikest ekskursiooni?KÜLALISED: Muidugi. Hea meelega. Hea meelega.  PEREMEES: Hästi. (Poisile.) Ma sinu lahkel loal lülitan korraks muusika välja. (Külalistele.) Ja nüüd lubage alustuseks tutvustada üht viimast uudist. Üks moment.   Läheb ja vajutab nupule seinal ukse kõrval. Väljast kostab vihast haukumist, kuuldub, nagu oleks seal mitu koera. Külalised vaatavad küsivalt üksteisele otsa.    PEREMEES: Ma pean seletama. Asi on nimelt nii, et meie majapidamises on koer asendatud elektronseadmestikuga.  Mina olen selle asja üle mõelnud, ja mulle tundub ikka roh kem, et meie ajastul on koer inimese praktilise abimehena iganenud. Olgu siis lemmikuks lastele või vanapiigadele, aga maja peab elektroonikasajandil valvama ikka elektroonika. Mul on majas ja aias mõned õige kaasaegsed valveseadmed. Võin kindlalt öelda, et minu õunapuu otsa ei pääse märkamata isegi vares, rääkimata uulitsapoisist. Aga et säiliks ka mingi side traditsiooniga, otsustasin ma hoiatuse ja märguandena kasutada koera haukumist. Mul on õues kolm koerakuuti. Ega juhuslik võõras ei tea, et kuudid on tühjad. See tähendab, ei ole tühjad, vaid neis on kõlarid. Needsamad.    Vajutab ühele nupule, kostab bassihäälne haukumine, vajutab teisele nupule, kostab heledam haukumine. Kolmandale nupule vajutades kostab väikese koera kile klähvimine.    KÜLALISED: Vaimukas! Suurepärane! Suurepärane! PEREMEES: Nagu teada, on nüüd hea toon, et iga mees kollektsioneerib midagi. Kes marke, kes tikutoosietikette, kes kelli, kes autosid, kes naisi... Mind, nagu juttu oli, on huvitanud koerad. Aga kuna ma koeri kollektsioneerida ei saa, olen hakanud koguma koerte hääli. Koerahaukeid ja -ulgeid. Ei oleks uskunud, et need võivad nii erinevad olla. Kuulake näiteks neidsamu kaht. (Vajutab jämeda ja kileda haukumise nupule.) See teine on Itaaliast. Ma just mõne päeva eest sain salvestise.ÜKS KÜLALINE: Kuidas see seadeldis ka varastele on mõjunud? PEREMEES: Raske öelda. Meil pole kunagi vargaid käinud. Ei tea, kas elektroonika või koerte pärast või niisama. Paides üldiselt ei ole vargaid, siin on kõik korralikud inimesed. Aga igaks juhuks – parem karta kui kahetseda – radiofitseerisin oma majapidamise ära. (Vajutab uuesti nupule. Väljast kostab ulgumist.) Arvake, mis tõug see oli?  TEINE KÜLALINE: Meie pole asjatundjad, ütle parem ise ära. PEREMEES: Jah, meie esiisad oleksid selle kõhklemata ära tundnud. See on hunt. Õieti küll mitte meie oma, vaid Kirgiisiast. Neil on muide piirkonniti küllalt suuri erinevusi. Nagu oma dialektid või kuidas. Muide, vanasti usuti Euroopas, et hunt ulub kuu poole ja ikka kolm korda öö jooksul. Nüüd on zooloogid kindlaks teinud, et see on müüt. Tegelikult ei ole huntidel ulgumine üldse kuuga ega kindla kellaajaga seotud. Ulgumisega annavad ühed hundid lihtsalt teistele märku oma hundiasjadest. Aga lähme veel vaatame korraks aeda ka. Ja varjendit.  ÜKS KÜLALINE: Varjendit!?PEREMEES: Jah, varjendit. Me elame segastel aegadel. Maailm on täis ootamatusi ja kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Parem karta kui kahetseda. Peab kõigeks valmis olema. Nii me ehitasimegi igaks juhuks varjendi.ÜKS NAISKÜLALINE: Oi, mul tuleb kohe hirm pääle! PEREMEES: Aga sellepärast me varjendi ehitasimegi, et ei peaks hirmu tundma. Turvalisus ja multifunktsionaalsus. Rahuajal on meil seal ühes sektsioonis juurviljaladu. Eespool aga kõik, mis ette nähtud: panipaik toiduvarudega, mida me pidevalt uuendame, gaasimaskid, esmaabipakendid, tolmukindlad kombinesoonid. Ja muidugi esmaklassiline ventilatsioon, generaator ja akud.    Peremees ja Külalised ära. Poiss jääb üksi halli. Paneb uuesti mängima „Laulu maast”. Kuulab. Viivu pärast tuleb Tütar suure kurgipurgiga.    TÜTAR: Teised tutvuvad elutõega, tema seisab üksi võõra maja hallis ja kuulab sümfoonilist muusikat.  POISS: Ma ei kuula. Ma teen eksperimenti.TÜTAR: Mis eksperimenti?POISS: Uurin Gustav Mahleri muusika mõju hapukurkide kasvamisele Paide laiuskraadil.TÜTAR: Ja tulemused?POISS: Vasturääkivad.TÜTAR: Nagu elu ise.POISS: Ütle, kas see on sinu plaat?TÜTAR: On.POISS: See on natuke imelik. Ma olen viimasel ajal otsinud kedagi, kellel oleks „Laul maast”, ja nüüd leian selle kogemata siit sinu juurest Paidest.TÜTAR: Nojah, muidugi, paidelased on ju lihtsad kurgikasvatajad, see tähendab, nad kasvatavad kurke ilma Mahlerita. Sümfooniline mõttelend ei sobi kuidagiviisi nende väikekodanlikku olesklemisse.POISS: Tead, jäta oma vihjamised ja alaväärsuskompleksid kus kurat. Ma tahtsin lihtsalt kuulata. Ja mul on kangesti hea meel, et see on sinu plaat ja sina oled siis midagi samasugust mõtelnud kui mina. Näiteks seda, et maa saab olla meie ainus vastus surmale ja hukatusele.TÜTAR: Maa ei saa olla meie vastus. Maa on liiga suur.POISS: Sa saad ju aru. Me kuulume maa juurde, maaga kokku. Ei tohi seda unustada.TÜTAR: Ja ei unustagi. Tellime Ameerikast joonised ja ehitame ema maa põue endale igati kaasaegse varjendi. Ja ema maa rinnale kilekasvuhoone. Varsti on pool Paidet kile all ja kasvatab varast aedvilja. Missugune ühtekuuluvus maaga! Aga mina lähen nüüd kurkidega kööki. Tšao!POISS: Aga pärast me saame ju veel kokku, eks?TÜTAR: Neljakuningapäev alles algamas, jõuame meiegi temast osa saada. Aga võta nüüd õige suutäis soolast Mahleri juurde. (Pistab Poisile kurgi hambusse.) Edukat eksperimenteerimist! (Ära.)    Mahleri muusika saatel laskub eesriie.       
