Uues LR-s küsitakse, mis on intelligentsus
Saksa elav klassik (sünd. 1929) küsib oma iroonilises essees: mis on common sense? Loovus? Inspiratsioon? Empaatia? Naiivsus? Intuitsioon? Kuidas neid mõõta? Traditsioonilistest IQ-testidest selleks ei piisa. Me ei ole piisavalt intelligentsed, et teada, mis intelligentsus on. Loe katkendit! ISõna ja selle uperpallid Tõenäoliselt töötab iga inimühiskond välja omaenese voorustekataloogi, kuhu pääsevad need omadused, mida see ühiskond taotlemisväärseks peab, isegi kui igaüks neid omandada ei suuda. Niisuguste vooruste vahetuskurss kõigub. Nende meelehärmiks, kes selle üle kaebavad, pole modernsus kunagi suuremat hoolinud sellistest antiigi ja keskaja õilsatest omadustest nagu truudus, vaprus, elutarkus, alandlikkus ja rüütellikkus. Modernsus peab põhivoorusteks pigem paindlikkust, suutlikkust meeskonnatööks ja läbilöögivõimet. Eelkõige aga peab see, kes tahab kaasaegne olla, intelligentne olema. Mõni, kes seda omadust väärtustab, võib üllatuda, kui ta kuuleb, et keegi väga täpselt ei tea, mis asi see intelligentsus õieti on. Paljud on andnud järele kiusatusele see mõiste, milleta me naljalt hakkama ei saa, kaljukindla määratlusega käeraudadesse panna. Aga nagu teada, on see kindel vahend, millega igasugust diskussiooni saboteerida. Tüli asja üle muutub hetkega tüliks sõnade pärast. „Ära hakka peale,” öeldakse tülinorijale, „me kõik ju teame, mida sellega mõeldakse.” Või: „Definitsioonid on viljatud.” See meenutab Püha Augustinuse kuulsat vastust küsimusele, mis on aeg: „Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea.” Sõnakitkumine nõuab küll veidi kannatust, aga mõttetu see ei ole. Sest mõiste ajalool on varuks igasugu üllatusi. Mida täpsemalt me seda võõrsõna piidleme, seda kummastavamalt vaatab ta meile vastu. See i-sõna pärineb teadagi ladina keelest, aga roomlased olid selle, nagu paljud muudki mõisted, üle võtnud kreeklastelt, kes on intelligentsuse tegelikud leiutajad. Sest seal tähendas nóos või noũs juba peaaegu kõike seda, mida see ka meie arust tähendada võib: „Mõte, mõtlemine, mõttejõud, aru, mõistus, vaim (iseäranis jumalus kui maailma loov vaim); ülekantud tähenduses: arutlemine, taip, tarkus...; idee, arvamus, soov, tahe, kavatsus, plaan, otsus...; (sõnade, arutluskäigu jne.) mõte (= tähendus, eesmärk, kavatsus). Kõik see on olemas ka ladina intelligentia’s. Kreeka tähendusväljast tulenevalt võib see sõna tähendada nimelt arusaamist, asjatundlikkust, kunstimõistmist ja isegi maitset. Tema hilisem karjäär on rikas märkimisväärsete tähenduspöörete poolest. Keskajal andsid teoloogid sellele ülimalt subliimse tähenduse. Kirikuisad ei tähistanud sellega mitte üksnes Jumala atribuuti; vaid Jumal on ise kõige kõrgem intelligentia. (Selle arusaama nõrk järelkaja on õpetus intelligent design’ist, mille meie päevil iseäranis Ameerika kristlased evolutsioonile vastu seavad.) Õpetlaste keelekasutusest rändas see sõna siis tasapisi rahvakeeltesse. Lääne-Euroopas lahustus selle filosoofiline sisu peagi profaansemates tähendustes. Iseäranis omapäraseid õisi andis see muutus Inglismaal ja Prantsusmaal. Seal mõisteti sõna intel- ligence all juba XVII sajandil mitte ainult mõnd omadust või mõnd inimest, kes seda omadust valdab, vaid ka lihtsalt sõnumit või uudist. Selline sõnakasutus kehtib inglise keeles kuni täna­ päevani. See seletab nime, mille on endale võtnud Central Intelligence Agency (CIA), teenistus, mis on teatavasti harva kõrgemate visioonidega silma paistnud. Sisserändajana läänest kodunes i-sõna saksa keeles märkimisväärse hilinemisega ja algul oma profaansemas tähenduses, tähistades tühipaljast teavet. Intelligenzblatt’ideks kutsuti nimelt alates XVIII sajandist igapäevaselt või teatud päevadel ilmuvaid lehti, millest avalikkust või avalikku intelligentsi otsekohe teavitati, ja Intelligenzcomptoir’iks nimetati asutust, mis neidsamu uudiseid kogus ja trükis teatavaks tegi... John Innys oli esimene, kes 1637. aastal Londonis niisuguse asutuse ellu kutsus, nimega The Office of Intelligence.” Need esimesed ajalehed ei paistnud muide sugugi silma vaimse nõudlikkusega; juba tsensuurist tingitult piirdusid need lihtsalt huviväärsete faktide ja avalike teadaannete segapudruga. Alles märksa hiljem sai sõna Intelligenz saksa keeles oma tänapäevase tähenduse. See märksõna puudub XVIII sajandi suurimas saksa sõnaraamatus, 68-köitelises Zedleris, niisamuti ka Adelungis (1774–1786). Sissekanne selle kohta leidub alles 1801. aasta Campese „Saksa keele sõnaraamatus”. IIEksperditund Veel rohkem kulus aega, enne kui intelligentsusest sai uurimisobjekt. Uus teadus, psühholoogia, võttis hilise saabujana selle üle filosoofialt ja teoloogialt. Sestsaadik kui Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal Leipzigis esimese vastavatele uuringutele pühendatud instituudi, on psühholoogia valduses olnud tõlgendusmonopol selle kohta, mida intelligentsuse all tuleb mõista. Oma tänapäevases tavatähenduses on intelligentsus seega leiutis, milleta inimkond pidi paarsada tuhat aastat hakkama saama. Arusaadavalt ei lasknud psühholoogide usinus niisama jõude istuda ka sotsioloogidel, kel läks korda i-sõna laiem dimensioon avada. Igatahes nimetatakse klassi, keda varem oleks kirjeldatud ehk vaimutöötajatena, sestpeale intelligentsiks. Antud juhul on tegemist küll impordiga Venemaalt, maalt, kus intelligentsija teatavasti õitseb alates XIX sajandi keskpaigast. Meie kaasaegsel mõistekonteineril on seega eelis, et ta on üldiselt ruumikas ja peidab endas suurt liikide mitmekesisust. Kui keegi peaks veel tõsiselt uskuma, et intelligents(us) on lihtsalt intelligents(us), siis ta eksib. Eksperdid pole säästnud vaeva, et selles segadikus, mis meie peades valitseb, veidike korda luua. Ontlikult, nagu neil kombeks, teevad nad vahet bioloogilisel ja psühhomeetrilisel, motoorsel ja ratsionaalsel, analüütilisel ja looval, keelelisel ja visuaalsel, ruumilisel ja loogilismatemaatilisel, kinesteetilisel ja muusikalisel, pragmaatilisel ja mehaanilisel, interpersonaalsel ja intrapersonaalsel, kristalliseerunud ja voolaval, funktsionaalsel ja manipulatiivsel intelligentsusel – ja need pole mingil juhul kõik tüübid, mida saab ühe katuse alla viia. Peapreemia saab selle harjutuse eest Ameerika psühholoog – õigem oleks öelda psühhomeetrik – J. P. Guilford, kes oma teoses The Nature of Human Intelligence, uskuge või mitte, jõudis välja saja kahekümne erikujuni. Aga ka tema nimekiri pole mingil juhul ammendav. Edaspidi avastatakse nimelt uusi liike. Iseäranis väärtuslikuks on viimastel aastakümnetel osutunud sotsiaalne ja emotsionaalne intelligentsus, sellal kui juhtimis- ja edukusintelligentsus on seni nautinud vähest akadeemilist lugupidamist ja need õitsevad pigem juhtimisnõustajate seas. Ekstravagantne, poorne, hajus – niisugusena see i-mõiste end meile ilmutab. Ühtlustamist ei peakski siin eesmärgiks seadma. Võib-olla peaksime, selle asemel et erialainimeste labürindis ringi ekselda, otsima nõu ja abi ühest teisest allikast – allikast, mis on meil kõigil käepärast. See on keel, mille sõnavaras on laagerdunud pika aja jooksul talletatud kogemused. Teaduslikele meetoditele ei saa niisugune lähenemine paraku tugineda. Sellegipoolest võib selguda, et argikeele sõnavara käsutuses on nii rikkalikult eristamisvõimalusi, et akadeemiline terminoloogia ei saa neile subtiilsete nüansside ja kõnekate alatoonide poolest ligilähedalegi. Erapooletute hinnangutega, mida uurimistöödes nii kõrgelt väärtustatakse, pole meie sõnavaral küll midagi pistmist. 
