Kultuurkapital 90. Kiwa: bürokraatidelt võiks raha ära võtta ja kunstnikele jagada
Vastab interdistsiplinaarne kunstnik Kiwa, kirjastuse ;paranoia kuraator. Mida soovid kulkale? Soovin jõudu, et hästi toimiv süsteem veel paremini edasi toimiks. Olen korduvalt väliskolleegidele meie kulka süsteemi positiivse eesti märgina kirjeldanud ja päris palju wow-efekte kuulnud. Samas olen pidanud korduvalt Eesti riiki esindama näitustel ja projektides, mis kiratsevad igasuguse kultuurimanagemendi puudumisest – heal juhul leitakse raha autor avamisele lennutada ja majutada, see, et tal pole paari sentigi, et väliskolleegiga koos kohvikusse töökohtumisele minna või puhas särk osta, ei huvita kedagi. Võimalik, et see on kitsalt minu erialaga seotud, ma pole kuulnud, et sportlastel või sümfooniaorkestri liikmetel sellist muret oleks Kuidas peab riiklik rahastus mõjutama kultuuri? Ma ei leia, et kulka oleks riiklik, riik on viimased 20 aastat üritanud kulka tööd vist pigem raskendada ja bürokraatlikumaks muuta – olen lihtsalt kuulnud sealt lahkunud töötajate arvamusi. Ilmselt on selle nagu paljude teiste taasiseseisvumise järel taastatud või loodud institutsioonidega, et lõpus võtavad ikka jõmmid, sportlased, konservatiivid, sõjardid või lihtsalt küünikud kõik üle. Mida võiks kulka oma sajandaks sünnipäevaks muuta? Kulka kaudu võiks jagada raha neile, kes seda tõesti vajavad, mitte pidada ülal mõttetuid bürokraate, raffatantsijaid ja kultuurnikke. Olen Lapini idee poolt, et bürokraatidelt võiks raha ära võtta ja kunstnikele jagada. Tundub, et kasu saavad sellest süsteemist pigem ikka mingid südametult küünilised vaheltkasuvõtjad, teistega on pigem nii nagu minuga – ma ei saa öelda, et ma olen Eestis täiesti tunnustamata ja marginaliseeritud kunstnik, sest kulka on toetanud minu loomingut täpselt nii palju, et looja selle loomingu taga ei saa elada ega surra.
