Vägiloom läheb ostukeskustesse
"Vägilooma" näituse paljud teosed võiksid korraldajate sõnul kuuluda termini alla "puhta hinge kunst", kuna lapsed on meie maailmas need, keda ümbritsev on kõige vähem mõjutanud. Lapsed on need süütud maailmanägijad, olgugi, et nad on varustatud nutitelefonide jm tehnikaga. "Põlisrahvad uskusid, et iga inimese sees pesitseb hinge- või väeloom. See on tegelane, kes meie üle valvab ja meid kaitseb. Ta ilmneb looma kujul selleks, et me teda paremini ära tunneksime. See, kas ta kehastub suurte küünistega karuks, valvsaks öölinnuks või hoopis libedaks maoks, ütleb palju meie iseloomu kohta," kommenteerib näituse teema autor, Tartu Lastekunstikooli õppealajuhataja Martha C. Stewart. "Kaasajal ei ole see legend kuhugi kadunud – Harry Potterit kaitses loits, mis võttis isahirve kujutise, "Videviku" saagas oli libahunt Jacobi identiteet tihedalt seotud Indiaanlaste tootem-looma pärimusega. Veel võib näiteks tuua superkangelased nagu Batman, Ämblikmees ning miks mitte ka Mees, kes teadis ussisõnu," ütleb Stewart. 1982. aastal toimus Pariisis naivistide näitus nimega “Les Peintres du cæur sacré” (puhta südame maalijad), mille järel hakkas selle kunstivoolu kohta levima terminid "puhta hinge kunst" ja "süütu kunst". Leiti aga, et see ei sobi tänapäeva, kuna väga keeruline on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev pole suutnud eriti mõjutada. Nii on kirjas M. Vallikivi artiklis Naivismi teine tulemine.
