Tänane ajaloolaupäevak võtab ette sõjapurustuste mõju Eesti linnade arhitektuursele kujunemisele
Arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt räägib teemal „Sõjapurustused ja nende mõju Eesti linnade arhitektuursele kujunemisele“, teatab Ajaloomuuseum. Eesti linnade arhitektuuri üks mõjutajaid läbi aegade on muu hulgas olnud ka militaarsed tegevused. Tänase kesklinna arhitektuuri kõige enam mõjutanud suured sõjalised ehitised pärinevad 18. sajandist. Peale seda on militaarehitiste maht üldpildis küll kasvanud, kuid need on kolinud järjest enam linnade ääre-aladele ja linnadest üldse välja. Suurte militaarehitiste hiilgeaega – 20. sajandit – pole linnakeskmetes pea üldse märgata. Teise maailmasõjaaegsed purustused Eesti linnades andsid keskkonna ümberkujundamisele uue võimaluse. Arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt vaatab tagasi ka Teise maailmasõja eelsesse aega ning räägib sõjaaegsetest purustustest ja nendes nähtud võimalustest luua uus linnaruum Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Põltsamaa näitel.  Vaade sõjas purustatud Narvale, 1944. aasta (Eesti Ajaloomuuseum) Järgmine ajaloolaupäevak toimub 25. aprillil, mil ajaloodoktor Meelis Maripuu räägib Teise maailmasõja aegsetest repressioonidest.
