HÕFF hakkab pihta: vaata, kes on kõvemad festivalikülalised
Juba kümnendat korda toimuv Baltimaade suurim žanrifilmidele keskenduv festival Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) ootab kõiki külalisi ja filmisõpru talveunest virguvasse Haapsallu 23.–26. aprillini.   Vaata, kes on selleaastase festivali kõige vägevamad külalised:    Jakob Philipp Graf on Saksamaalt pärit näitleja, parkuuri ning kung fu meister, kes lisaks  lühifilmide hindamisele tuleb HÕFFile läbi viima ka zombidega võitlemise töötuba.   Shelagh Rowan-Legg on maineka žanrifilmifesti- vali FrightFest lühifilmide programmijuht ja kriitik väljaannetes TwitchFilm ja Vérité. Ta omandas just doktorikraadi Hispaania nüüdisaegse fantaasiafilmi alal. Ta armastab päikeselisi pärastlõunaid Madridis ega ütle kunagi ära reisimisest.   Joakim Sten alustas tööd filminduses 2003. aastal Lundi filmiinstituudis. Aastast 2009 on ta programmikoostaja Lundi fantaasiafilmide festivali juures. Tal on magistrikraad kultuurianalüüsis ja loomingulises kirjutamises Lundi ülikoolist. 2012. a debüteeris ta lavastajana Stockholmi linnateatris, kus töötab seni.     Nacho Cerdà on Hispaania filmirežissöör, keda peamiselt tuntakse surma käsitlevate lühifilmide triloogia järgi, kuhu kuuluvad „Ärkamine“ (“Awakening”, 1992), „Pärast elu“ (“Aftermath”, 1994) ning „Loomine“ (“Genesis”, 1998). Erilise kurikuulsuse on kolme lühifilmi seast saavutanud just „Pärast elu“, mis kujutab šokeeriva tooruse ja  realistlikkusega toiminguid nagu lahkamine ning vahekord surnukehaga, üritades seeläb demonstreerida, milline saatus võib oodata surelikke – sellel juhul tütarlast nimega Marta Arnau – pärast elavate kirjast lah- kumist. Pep Tosar, kes mängib naise keha isikliku naudingu huvides kuritarvitavat lahkajat, mängib osa improvisatsioonilises laadis ja ülima intensiivsusega, hoides põnevil karastunud vaatajagi. „Pärast elu“ efektiivsus seisneb ka toimuva näilises autentsuses – näiteks kasutas Cerdà ehtsat surnukuuri, konsulteeris spetsialisti- dega, et iga detail oleks täpne, ning oli nõus kulutama eriefektide peale tervelt neljandiku eelarvest.      Martinius Klemet on Eesti animaator, kelle tööd on mujal maailmas palju auhindu võitnud ning kelle videod ikka ja jälle ägedatel saitidel pinnale ujuvad. Martinius kirjutab enda kohta nii: "Õppisin Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni. Lavastanud mitmeid lühianimafilme. Töötan Eesti Joonisfilmis nii režisööri kui ka  karakteranimaatorina". Tema lühifilm "Crackhouse" on Eestit esindav töö rahvusvahelises Melies'i võistlusprogrammis.     Alexii Muftoll on animaator, kes elab päikselise Iisraeli lõunapoolseimas linnas, Vahemere ääres. Alexii on lõpetanud Kunstiakadeema Jeruusalemmas pea aasta aega tagasi ning töötab praegu 3D ning eriefektidega ning monteerijana, finantseerides nii enda filme, mida arendab, ise. Ka praegu on tal kaks uut lühifilmi töös. HÕFFil näete tema animatsiooni "In the Tall Grass" Melies'i rahvusvahelises võistlusprogrammis.       Sander Jahilo on HÕFFi Jamesoni Stsenaariumikonkursi võitnud autor, kelle film "Rauapuudus" linastub 10. HÕFFil. Sander kirjutab enda kohta ise nii: "Olen inimene, kes otsib enesearenguks pidevalt uusi väljakutseid. Igapäevaselt üritan maailma parandada säästva majanduse edendamise kaudu, puhkehetkedel vaatlen inimesi ja mõtisklen elu sõlmküsimuste üle, paremad mõtted panen kirja ja mõnikord vormistan ka ära".      Einar Kuusk on näitleja ning lavastaja, kes sai hiljuti valmis enda esimese postapokalüptilise ulmelühifilmi nimega "The Most Beautiful Day", mis maailmaesilinastub 10. HÕFFil. Einar teadis, mis on tema elutöö sellest hetkest, kui sai kümne aastaselt enda käed VHS kasseti peale salvestava videokaamera külge ja nägi esimest korda enda esinemist kõrvalt, mängides sugulastega salvestatud kodufilme telekas vaatamiseks.
