Arvustus. Krista Ojasaare poolväärishetked
 Asun selle kogu arvustamisele/tutvustamisele ebakindla tundega, sest olen keskmiselt luulevõõras inimene. See on aus ülestunnistus ja mitte midagi kiiduväärset selles tõdemuses ei ole. Sestap saan anda oma vaatepunkti sellele ja paljudele teistelegi raamatutele ainult ühe tavalugeja seisukohast, mille iga teine lugeja, saati siis pädevam kriitik saab ja võib ümber lükata. Paljudele kindlasti just meeldib, et iga argihetk on poetiseeritud, või et on olemas isesorti luules elamise viis, võime näha ja mõtestada hetki enda ümber antusena, mida saab luulekeele abil vääristada. Sest mulle tundub, et just säärane on selle kogu olemus – argipoeesia. Ikka see hommikune kohv, duši all käimine, aken on lahti, sealt tulvab sisse hääli ja lõhnu, raadio mängib, kuskil ootavad lugemata meilid, õhtul saab teki all raamatut lugeda ja näha unenägusid. Lõunane uinakJa kümneid võimalusi unenägudesse eksida (lk.7)***Vaja kohvi juuaVaja rutataDuši all kuulan veepiiskade langemist (lk.22)***Aina lükkan edasi ärkamistUnenägudeta maailm on ootel (lk.40) Kuna see raamat jõudis minuni paaris Indrek Hirve "Kassitoomega", kus üheks läbivaks märksõnaks on uni, siis taipasin järsku, et uni ja unenägu on ju hoopis kaks täitsa erinevat asja, eri meediumit, kui nii võib öelda. Ojasaare raamatus on unenäo-sõna sagedas kasutuses, ent ometi üldine meeleolu läbivalt päevane, realistlik ning asine. Juhtuvad täiesti tavalised asjad – vihma sajab, tuul puhub, päike paistab, on talv, kevad või suvi, juuakse teed ja kohvi, vahel lendab mööda mõni lagle ja kohiseb üksik mänd, või kõnnib ämblik külmkapi ja duši vahet, vanamees jalutab koera, juuksed ei taha soengus püsida, elu pisiasjade virvarr, mingit suurt hingelist ängi ei paista, ega ka võimsamat vabanemist, lihtsalt on nagu on ja ka sellisena täitsa kena ja elatav. Mingitpidi oleks justnagu mugav ja turvaline lugemine. Aga teistpidi jälle teeb nõutuks ja rahutuks – mis see siis on, mida luuletaja tahab mulle või endale öelda? Miks ei teki mul selget äratundmist, kas tegu on hea või kehvapoolse üllitisega? Tahaks küsida, mis asi siiski on see luule? Kas talle peab peab täiesti teiste kaanonitega lähenema? Proosat hindad ju lõppude lõpuks samuti oma maitsest ja eruditsioonist lähtuvalt, mitte mingilt absoluutse tõe nivoolt. ***Õhtune linnVihma sajabTuled peegelduvad märjal asfaldil Nagu väljavenitatud varjudPunased rohelised kollasedÕhus on elevustJuba homme tuleb rohelusKrookused õitsevadKaugel sõidab tramm läbi pimeduseNagu elektrimardikasOlen veel Mamoru Oshii maailmasAutoraadios mängib The Future Sound of LondonVihm muudab linna sõbralikuksJa vahemaad väiksemaksLinn võiks alati õdus ollaMitte kõle ja tolmune Tummfilm See on avaluuletuse lõpuosa. Oleksin võinud võtta muidugi ükskõik millise teise ettejuhtuva. Õhtune linn, vihma sajab -- see on selge, igaüks teab, mismoodi see on. Tuled peegelduvad. Tuled nagu varjud? Seda enam hästi ette ei kujuta, valgus ja vari on ju vastandid. Siin on konflikt. Kas see konflikt on poeetiline? Ei oska seisukohta võtta. Õhus on elevust -- võimalik, kuigi kui mul juba on pilt öisest märjast tuledes linnast, siis elevus kuuluks nagu kuhugi mujale. Krookusi ma ei näe, sest pime on. Tramm sõidab – täiesti usutav. Tramm nagu elektrimardikas? Nüüd tekib tunne, et keegi vaatab seda öist linna nii kõrgelt ülalt, et tramm paistab väikse jaaniussina. Mamoru Oshii maailmas? Ilmselt mingi kirjanik, lünk teadmistes, pärast guugeldan. Autoraadios mängib FSOL, selge, ta sõidab hoopis autoga! Ma arvasin, et kõnnib jala. Muidugi muutuvad vahemaad siis lühemaks, kui autoga sõita. Ah et pime ja vihmane on siis õdusam kui kõle ja tolmune? Kah olen nõus. Aga et tummfilm on kõle, sellega ei ole. Nii palju vastuolusid! Kui väljas sajab vihmaSiis tunduvad unenäod turvalisedSulgud unenäokoopasseTekk varjab halli aknataguseJa uuesti silmi avades Oled hoopis sõbralikumal maastikul (Lk.8.) Sama teema veidi – vihm on mõnus, uni on mõnus, tekk on mõnus; aga mis sõbralik maastik see on? Kas vihm on järele jäänud? Või on käsil mõnusamat sorti unenägu? Millise poeetilise kogemuse need laused mulle avavad? Üldse vastata ei oska. Aknast möödub vihmavarjude jõgiLillad kollased punasedHallid vihmaköiedMoonduvad maapinnal laiadeks jõgedeksEri värvi kingad tipivad neist läbiNagu kassid märjal murul (Lk.15) See luuletus mulle meeldis, kuni viimase lauseni, kus mu teadvus ei osanud ühendada eri värvi kingi kassidega märjal murul. Lihtsalt mitte mingit, isegi kujutluspildi laadset asja ei tekkinud. Tükk aega juurelnud, tuli hoopis selline nägemus – palju pisikesi halle kasse, ühes tagumises käpas ühte, teises teist värvi king, kirjud vihmavarjud käpakäes, kõnnivad läbi muru. See oli ääretult lõbustav vaatepilt ja ma olen autorile tänulik, et ta selle minus tekitas. Sedalaadi kummastusefekt tabas mind enamiku tekstide juures. Kuskil oli mingi ühildamatus, viga, arusaamatus. Täiesti võimalik ja isegi ülimalt tõenäoline, et see viga on minus, vastuvõtjas. Tükk aega murdsin pead, mis on kuum opaal, siis aga sain aru, et see on päike. Mul vist opaal seostub pigem kuuga. Ja nõnda edasi. Kuid ma olen absoluutselt kindel, et minu puudulik luule tajumise ja taipamise võime ei vähenda selle kogu tegelikku väärtust karvavõrdki. Olen mitut puhku raskemate pähklite puhul kasutanud sellist võtet, et kui mitte päris häälega, siis vähemalt mõttes püüdnud häälega lugeda. Luule puhul see aitab suuresti. Mõte liigub omale kohale, tekivad pausid, rõhud, paatos ja sosin, tekib teine hingamine. Luule ei tule pingutuseta kätte, see on vast tõdemus, mida tasuks tähele panna ja omaks võtta, ta tahab distsipliini, harjutamist, uurimist ja süvenemist. Ta tahab ka, et sa oma küünilise irisejapalge kinni kataksid ja vaataksid kuidagi teisiti... Võib-olla see saab jälle nooreks, kes luulet loeb? Ma arvan et hakatuseks võiks niimoodi propageerida küll, siis kohe luulemüüginumbrid hüppaksid lakke.   Toimetaja märkus: Mina annan Future Sound Of Londoni mainimise eest luuletuses Krista Ojasaarele lisapunkti. VV
