Loe katkendit Christa Wolfi teosest "Mis jääb"
Christa Wolfi jutustused on saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Tiiu Relve. Saksa kirjaniku Wolfi (1929‒2011) kaks jutustust peegeldavad kumbki üht perioodi Saksamaa ajaloost: "Mis jääb" räägib 1970. aastate Ida-Saksa ahistavast tegelikkusest ja sai ilmuda alles pärast Saksamaa ühinemist 1990. aastal. "August" on südamlik tagasivaade ühte sõjajärgsesse lapsepõlve ‒ ja tänu ellujäämise eest. 88 lk.Hind 3.20.Saadaval ka e-raamatuna.   Mis jääb Ainult mitte karta. Kunagi ma räägin ka sellest, tolles teises keeles, mis on mul kõrvus, aga mitte veel keelel. Teadsin, et täna oleks veel liiga vara. Aga kas ma tajuksin, millal see aeg on kätte jõudnud? Kas ma üldse kunagi leian oma keele? Ükskord olen ma vana. Ja kuidas ma siis neid päevi meenutan? Hirm tõmbas minus midagi kokku, mis muidu rõõmuga laieneb. Millal ma olin viimati rõõmus? Aga praegu ei huvitanud mind see. Oli märtsihommik, jahe, hall, mitte enam liiga varane aeg – ja mind huvitas hoopis see, kuidas ma sellele veel värskele, veel elamata päevale mõtlen tagasi kümne, kahekümne aasta pärast. Ärevustundega, otsekui lööks minus häirekell, kargasin üles ja leidsin ennast juba Berliini toa ilusa mustriga vaibalt, nägin ennast kõrvale tõmbamas kardinaid, avamas akent tagahoovi, mis oli täis üle ääre ajavaid prügitünne ja ehitusprahti, kuid inimtühi, nagu oleksid jalgrataste ja kohverraadiotega lapsed, torumehed ja ehitajad sealt jäädavalt lahkunud, isegi proua G., kes tuleks muidu hiljem alla, kittel seljas ja roheline kootud müts peas, et suurtest traatkonteineritest seemnepoe, parfümeeriakaupluse ja Intershopi pappkastid välja võtta, lömmi vajutada, käepärasteks kaubapallideks kokku siduda ja oma neljarattalisel kärul ümber nurga vanapaberi kogumispunkti vedada. Ta pahandaks valjuhäälselt üürnike peale, kes oma tühjad pudelid lihtsalt mugavusest prügitünnidesse viskavad, selle asemel et laduda need korralikult juba valmis pandud kastidesse, hiliste kojutulijate peale, kes peaaegu igal ööl maja eesukse lahti murdsid, sest olid ikka jälle oma võtme maha unustanud, majavalitsuse kommunaalosakonna peale, kes ei saanud hakkama uksekella juhtmete paigaldamisega, aga kõige rohkem naabermaja hotellirestorani purjus meeste peale, kes lahtimurtud majaukse ees jultunult vett lasksid. Need väiksed trikid, mis ma igal hommikul endale lubasin: haarata laualt paar ajalehte ja pista need ajalehehoidjasse, siluda möödaminnes sirgeks laudlinad, korjata kokku klaasid, ümiseda laulu („Nii ei lähe, teadsid targad, kaks korda kaks pole eales kolm”), hästi teades, et kõik, mis ma tegin, oli lihtsalt ettekääne, tegelikkuses olin ma otsekui nöörist tõmmatuna teel elutuppa suure ärkliakna poole, mis avanes Friedrichstrassele, kuigi sealt küll hommikupäikest sisse ei paistnud, sest oli päikesevaene kevad, aga ometigi võis näha hommikust valgust, mida ma armastan ja millest tahtsin endale korraliku tagavara muretseda, et sellest pimedatel aegadel elatuda. Aga ma ju tean, et tahtliku otsusega ei omandata ühtki taevast vara, mis märkamatult mitmekordistub; tean ju, et kõik ihu hädavajadusi ületav toidus saab meile osaks, ilma et peaksime seda tükk tüki haaval kokku kandma, või tohiksimegi, see koguneb iseenesest, ja ma ju kardan, et kõik need viljatud päevad ei aita selle teemoona kestmisele mitte millegagi kaasa ja triivivad seetõttu unustuse voolus peatumatult minema. Tahtsin nüüd suurest hirmust, paanilisest hirmust ühe sellise hääbumisele määratud päeva külge klammerduda ja seda kinni hoida, ükskõik mis mulle ka pihku ei jääks, olgu see banaalne või kaalukas, andku end kergelt kätte või punnigu viimse hetkeni vastu. Niisiis seisin nagu igal hommikul kardina taga, mis oli üles riputatud selleks, et ma saaksin end selle taha peita, ja silmitsesin, loodetavasti märkamatult, suurt parkimisplatsi teisel pool Friedrichstrasset. Muide, neid polnud seal. Kui ma õigesti nägin – olin muidugi prillid ette pannud –, olid autod parkla esimeses ja ka teises reas tühjad. Alguses, sellest on nüüd kaks aastat – ma mõõtsin selle järgi oma aega – olin ju lasknud end eksitada mõningate sõidukite kõrgetest peatugedest, olin pidanud neid peadeks, ehkki panin imeks nende liikumatust; mitte et mul poleks nüüd enam ühtegi eksitust läbi lipsanud, aga sellest staadiumist olin üle saanud. Pead on ebakorrapärase kujuga ja liikuvad, peatoed aga korrapärased, ümarad ja jäigad – tohutu erinevus, mida võiksin kunagi täpselt kirjeldada, oma uues keeles, mis oleks karmim kui see, milles ma ikka veel mõtlema pidin. Kui kangekaelselt hoiab hääl kinni sellest helikõrgusest, millele ta on end kunagi sättinud, ja millist pingutust nõuab kas või ainult nüansside muutmine. Sõnadest üldse rääkimata, mõtlesin ma, samal ajal kui end duši all pesin – sõnadest, mis innukalt tormates välja purskavad, kui ma suu lahti teen, pungil veendumusi, eelarvamusi, edevust, viha, pettumust ja enesehaletsust. Mind huvitas ainult, miks nad olid seal eile üle kesköö ja täna hommikul on lihtsalt kadunud. Pesin hambaid, kammisin, kasutasin mõtlemata, kuid kohusetundlikult erinevaid deodorante, panin riidesse, eilsed asjad, püksid, pulloveri, ma ei oodanud kedagi, sain üksinda olla, see andis päevale parimad väljavaated. Veel kord pidin akna juurde jooksma, jälle tulutult. Loomulikult oli see ka teatav kergendus, mõtlesin endamisi, või tahtsin ehk väita, et ma neid ootasin? Võimalik, et olin end eile naeruväärseks teinud; kunagi tunnen küllap piinlikkust, mõeldes, et olin pimedas toas iga poole tunni tagant käsikaudu akna juurde koperdanud ja välja piilunud; piinlik, täiesti nõus. Aga mis eesmärgil istusid kolm noort meest pikki tunde püsivalt otse meie akende vastas valges Wartburgis. Küsimärk. Ole tulevikus palun kirjavahemärkidega täpsem, ütlesin endale. Üleüldse: pea süütutest kokkulepetest rohkem kinni. See oli ju võimalik, varemalt. Millal? Kui lausete lõpus oli rohkem hüüumärke kui küsimärke? Aga seekord ma nende lihtsate enesesüüdistustega ei pääse. Panen vee üles. Mea culpa jätame katoliiklastele. Nagu ka pater noster’i. Pattude andeksandmist pole paistmas. Valge auto, miks viimasel ajal tingimata just valge? Miks ka mitte, nagu varasematel nädalatel tomatipunane, terashall? Just nagu oleks värvidel mingi tähendus, või automarkidel. Nagu järgiks läbinähtamatu plaan, mille järgi sõidukid üksteist välja vahetavad ja parkimisplatsi esimeses või teises reas erinevaid kohti hõivavad, mingit salajast mõtet, millele ma tõeliselt vaeva nähes võiksin jälile jõuda; või nagu tasuks järele mõelda, mida nendes autodes istujad – kaks-kolm tugevat töövõimelist erariides noormeest, kes ei tegelnud millegi muuga, kui istusid autos ja vahtisid üles meie akende poole – meie juurest otsida võisid. Kohv pidi olema kuum ja kange, filtrikohv, muna mitte liiga pehme, soovitavalt omatehtud moos, must leib. Luksus! Luksus! mõtlesin ma nagu igal hommikul, kui ma seda kõike laual nägin – mitte kunagi kahanev süütunne, mis meid, kes me ju teame, mida tähendab puudus, iga naudingu juures läbistab ja kasvab. Ma peaaegu ei kuulanudki Lääne raadiojaama uudiseid (energiakriis, hukkamised Iraanis, läbirääkimised strateegiliste relvade piiramiseks – minevikuteemad!), mu pilk oli langenud raudkangile, mis barrikadeeris meie korteri teist sissepääsu – ust, mis viib köögist tagatrepi kaudu hoovipoolse väljapääsuni – kindlalt sissemurdmise vastu. Mulle meenus, et öösel unes oli see kasutamata, kitsas, räpane ja väljapraagitud mööblit tuubil trepp olnud puhas, ja seda mööda käisid energiliselt kõiksugu jultunud tegelased, keda ma oma unenäomõtetes nimetasin „kaabakateks” – sõna, mida ma nende sitkete, kärmete, leemuritaoliste ja ilma igasuguse häbitundeta meeste kuuldes kunagi ei lausuks, kes – nagu ma olin alati kartnud! – olid surmkindla tagaukse kaudu leidnud sissepääsu meie kööki ja tunglesid nüüd lävel, pressides ennast vastu raud¬ kangi, mis püsis vankumatult öösides, ja kummalisel kombel need armetud respekteerisid seda, kuigi oleksid võinud kerge vaevaga kangi alt läbi pugeda, aga selle asemel litsusid nad oma keha vastu kangi, samas kui tagantpoolt lisandusid üha uued, mulle nähtamatust põrgusuust väljasülitatud kujud – jah, nad mõjusid nagu lamedad pappkujud –, uskumatult käbedad ja jutukad. Mida nad tegelikult öelnud olid. Et me ei peaks laskma ennast segada. Et me peaksime tegema näo, nagu neid polekski seal. Et kõige parem oleks, kui me nad täielikult ära unustaksime. See, et nad ei mõnitanud, et nad mõtlesid seda tõsiselt, ärritas mind unenäos kõige rohkem. Kuna unenägu ei saa ära keelata ega ka minema visata, hakkasin ma naerma, tõestamaks endale, et olen nendest asjadest juba tegelikult üle. Naer kõlas sunnitult. Ära karda. Minu teine keel, mõtlesin ma, kaugel sellest, et ennast petta, samal ajal kui ma nõud kraanikaussi tõstsin, voodi üles tegin, elutuppa tagasi läksin ja lõpuks kirjutuslaua taha istusin – minu teine keel, mis oli minus kasvama hakanud, aga polnud veel jõudnud täielikult välja kujuneda, ohverdaks vabalt nähtava nähtamatule, lõpetaks asjade kirjeldamise nende välimuse järgi – tomatipunased, valged autod, armas taevas! – ja laseks üha rohkem välja paista sellel olulisel, mis on nähtamatu. See keel oleks tabav, niipalju uskusin igatahes aimavat, oleks säästev ja armastusväärne. See ei teeks haiget kellelegi peale minu enda. Mulle koitis, miks ma nendest lipikutest, üksikutest lausetest üle ei saanud. Ma teesklesin nendele andumist. Tegelikult ei mõelnud ma midagi. Nad olid jälle kohal. Kell oli üheksa null viis. Kolm minutit tagasi olid nad kohale ilmunud, märkasin seda kohe. Olin tundnud endas nõksatust, mingi osuti liikumist, mis praegugi veel võbeles. Üks peaaegu üleliigne pilk kinnitas seda. Täna oli auto silmapaistmatut rohelist värvi, meeskond koosnes kolmest noorhärrast. Kas neid härrasid vahetati samuti välja nagu autosid? Ja mis oleks mulle rohkem meeldinud – et autod oleksid olnud alati ühed ja samad, või kogu aeg erinevad? Ma ei tundnud neid, siiski ühte ma teadsin, seda, kes oli hiljuti autost väljunud ja üle tänava minu poole tulnud, ehkki ainult selleks, et meie akna all praevorstiputka juures sappa võtta, ja seejärel, kolm praevorsti ühel suurel taldrikul ja kolm prantssaia hallikasrohelise spordijope taskus, auto juurde tagasi läinud. Sinise auto juurde, mille number oli muide... Otsisin lipikut, millele ma autonumbrid kirja panin, kui neid tuvastada suutsin. Sellel noorhärral või seltsimehel olid olnud tumedad juuksed, mis pealael juba hõrenesid, nägin seda ülevalt. Üheks hetkeks olin ma endale oma kujutluses meeldinud, sest mina märkasin selle noorhärra algavat kiilaspäisust esimesena, enne veel kui ta oma naine, kes võib-olla kunagi ei vaadanud tema peale sedavõrd tähelepanelikult ülevalt alla. Ei saanud muidu, kui pidin endale ette kujutama, kuidas nad siis mõnusalt üheskoos autos konutasid (autos võib olla väga mõnus, eriti kui väljas on tuul ja lisaks tibutab ka vihma), kuidas nad oma vorstid ära sõid ja isegi külmetama ei pidanud, sest mootor käis tasakesi ja küttis salongi. Aga mida nad kõrvale jõid? Kas neil oli nagu teistelgi tööinimestel termoskannuga kohv kaasas? Sellistes olukordades on meie aistingud keerulised. Ja mul polnud ikka veel õigeid sõnu, need olid ikka veel välise ringi sõnad, olid küll tabavad, kuid ei saanud pihta, kasutasid fakte, et tegelikkust kinni mätsida, nii muretult ei saaks ma enam kaua edasi kõnelda, aga missugune on see, kes pole muretu? Murelik? Muretsev? „Mure”, lugesin Hermann Pauli „Saksa keele sõnaraamatust”, süüvides järjest rohkem oma hullusesse: „mure” võis keskülemsaksa keeles tähendada „rususid, vara hõivamist, viletsust”, varasemas õiguskeeles koguni „aresti”. Vara hõivamine, jah, see tabas märki, kellegi poolt hõivatuna lõputult virelema. „Ta kahetses, et ta inimesed teinud oli, ja see tegi talle südames muret.” Doktor Luther, kes tahtis mind uskuma panna, et me ainult nõustume või keeldume, et saame olla ainult sõbrad või vaenlased. Sinu kõne olgu jah, jah ja ei, ei. Mis üle selle, on kurjast. Doktor Luther sõimas paavsti aplaks emiseks, seejärel talupoegi marutõbisteks koerteks. Õnnelik inimene, kes saab oma põlisvaenlase endast väljapoole paigutada. Minu keeles kasutatakse loomanimesid ainult loomade kohta, mitte kunagi ei suuda ma, nagu teised seda tegid, öelda sigade ja koerte, isegi mitte tuhkrute ja roomajate nimesid nende noorhärrade kohta seal väljas. Ilmselt puudus mul eluterve nivelleeriv vihkamine. Ma ju ei tundnudki neid. Mida ma nendest õieti teadsin. Isegi tunnus „nahkmantlid” oli oma aja ära elanud klišee, juba ammu olid läbi löönud dederonjoped, aga seda, kas see ühtne riietusese anti neile välitöödeks töökoha poolt või said nad aasta lõpuks kuluhüvitist ja kui suur see umbes olla võis – seda poleks ma osanud öelda. Aga kas polnud tänapäeval nii, et kui sa teadsid inimese töötingimusi, siis sa juba poolenisti tundsid teda? Mind oleks näiteks ka see huvitanud, kuidas neil igapäevane tööjaotus käis, või käsutäitmine, nagu seda küllap peaks nimetama, ja kas teatavad ametipostid olid populaarsemad kui teised, autoametipost populaarsem kui uksehoidja ametipost. Ja kui ma juba oma huvist rääkima hakkasin, siis kas neil, kes patrullisid tänavatel, kott üle õla, oli selles tõepoolest raadiotelefon, nagu kuuldused kaljukindlalt väitsid. Nii mõnigi kord kahtlustasin, et nendes kottides pole midagi peale hommikusöögi võileiva, mida nad inimlikult mõistetavast imponeerimissoovist konspiratiivselt varjasid. Üks ametialase omavoli keerukatest avaldumisvormidest. Igatahes polnud võimalik nende juurde astuda ning viisakalt küsida: Palun vabandust, aga mis teil tegelikult selles kotis on? Sama vähe sai automeeskondadelt pärida, kas neil on olemas pealtkuulamisaparaadid ja kui kaugele antud juhul nende raadius ulatub. Teised familiaarsused seevastu poleks keelatud, nendega ümberkäimisel oli olemas ka oma reeglistik, mida polnud küll peaaegu võimalik õppida, see oli sul olemas või siis polnud. Näiteks kahetsen ma ikka veel, et ma kohe toona, kui see peale hakkas, nendel esimestel külmadel novembriöödel, ei olnud järginud oma hetkeotsust ega viinud neile sinna alla kuuma teed. Sellest oleks võinud kujuneda harjumus, isiklikult ei olnud meil ju üksteise vastu midagi, igaüks tegi seda, mida ta tegema pidi, oleksime võinud omavahel vestlusse astuda – mitte ametialastest asjadest, jumal hoidku! – küll aga rääkida ilmast, haigustest, pereasjadest. Aga aitab nüüd küll. Minu häbiväärne vajadus igat sorti inimestesse hästi suhtuda. Tee olime tookord ise ära joonud, öösel hilja, seistes pimedas toas akna juures, mille ette me järgmisel päeval kardina riputasime. Ühtäkki ma lihtsalt pidin tule põlema panema, otse akna juurde astuma ja neile lehvitama. Mille peale nad kolm korda auto esituledega vilgutasid. Neil oli huumorimeelt. Pisut rahulikumalt, pisut vähem masendunult kui muidu olime magama läinud. Masendunult? Ma ei olnud seda kunagi tunnistada tahtnud. Nüüd ma siis tunnistasin, võib-olla oli see esimene hädavajalik samm tähtsusetuse poole. Kas niimoodi ei tundnud lapsed, kui vihane isa moka otsast „Head ööd!” soovides neile mõista andis, et ta ei ole lepitamatu? Ja kuidas muudmoodi kui lapselikuks, lapsikuks oleks pidanud neid lakkamatuid sisemonolooge nimetama, millelt ma ennast tabasin ja mis liigagi sageli lõppesid absurdse küsimusega: Mida te tegelikult tahate? Kui palju mul veel õppida oli! Kõnetada mingit institutsiooni, just nagu oleks see inimene! Aga sellest varasest faasist olin ma juba välja jõudnud, rahustasin ennast, kinnitusi mul enam kogemata sisse ei lipsanud, mis ajast õigupoolest? Ühel päeval olin mõistnud, et kinnitustel ja seletuskatsetel puudus adressaat, pidin aktsepteerima seda, millele olin nii kaua vastu punninud ‒ et nendele noorhärradele seal all puudus mul ligipääs. Nad ei olnud minutaolised. Nad olid teistsuguse saadikud. Tükk aega juba polnud mulle pähe tulnud nondest autodest lähedalt mööda minna ja pahura näoga sisse jõllitada, et kohata seesistujate klaasistunud pilke, nende ülesanne ju oligi sellisena mõjuda, nagu nad olid, ja sellega viha või pigem hirmu tekitada, mis paneb teatavasti nii mõnegi inimese järele andma või sunnib teised mõtlematutele tegudele ja tõendab siis omakorda taas neile kaudse jälgimise hädavajalikkust. Tundsin intensiivselt, et keegi lihtsalt pidi proovima sellest nõiaringist välja murda. 
