Pablo Veyrat: Teile, eestlastele, valetatakse teie rassi kohta
Algallikas: Pablo Veyrat – You, Estonians Are Being Lied To About Race Tõlkinud: Mihkel Peterson, nihilist.fm ***Kõige rohkem ärritab mind minuga viimasel laupäeval juhtunu juures see, et see kõik oli vale. Mitte, et see keskealine haakristi tätoveeringuga härrasmees, kes ütles mulle ja mu sõpradele restoranis “Eesti on ainult valgetele, minge tagasi oma maale”, poleks oma sõnadesse uskunud -idioodid on igal pool idioodid- aga fakt, et tema sõnadest kumas läbi praegu Eestis toimuv suuresti valedele üles ehitatud debatt, on muret tekitav. Sellel valel on tugev potentsiaal kahjustada meie riiki ja võibolla isegi midagi hullemat: see paneb riigi raiskama tema kallist aega. Tõde on, et immigratsioon ei ole Eestis probleem. Meile tulevate majanduspagulaste arv on pea olematu; pigem on asi vastupidi: eestlased kalduvad ise olema majanduspagulased. Varjupaiga andmine ükskõik kas 150-le või 1064-le inimesele, kes pagevad sõja poolt rüüstatud maalt, ei muuda meie maad lõõmavaks getoks, nagu EKRE ja teiste ignorantsete ja/või küüniliste indiviidide pöörased fantaasiad meile lubavad. Ajab raevu, et valitsuse ministrid kasutavad võimalust skoorida odavaid populistlike punkte naeruväärsete seaduseelnõudega, nagu burkade keelamine, või siis Kristiina Ojulandi ajuvaba murelikkuse jutt valge rassi jätkusuutlikusest. Sellist asja tundub veider öelda aastal 2015, aga inimese nahavärv ei muuda inimest vastuvõtlikumaks vägivallale, kuritegevusele, uimastisõltuvusele või Eesti lipu põletamisele. Muudab aga see, kuidas sind koheldakse sind ümbritsevate inimeste poolt, eriti ajal, kui sa oled pidanud maha jätma kõik endale kuuluva. Mille poolest on üks tõmmu eestlane erinev valgest eestlaset? Ta räägib eesti keelt, naudib kohukest ja kama ning on kasvanud üles kartulitest ja hispaania import-tomatitest koosneval menüül. Mis on siis selle inimese juures nii halba? Jah, okei, ta on must. Mis siis? Ta ei näe päris sinu vanaisa moodi välja. Kah asi. Nad on eestlased, sest nad mõtlevad ja tunnevad nagu eestlased. Võibolla on neis mõni oma vanematelt päritud joon, aga samas – millal on näiteks vürtsikas toit või prosecco olnud traditsiooniliste eestlaste seas nii popid kui praegu? Kultuurid muutuvad ja arenevad pidevalt. Ei ole olemas sellist asja nagu “puhas Eesti kultuur” Kui see on asi, mille poole me püüdleme, pange internet kohe ja jäädavalt kinni. Rassismi ja ksenofoobia jutlustajad Eestis hirmutavad meid, tuues meieni hoolikalt valitud lugusid kuritegudest, mille sooritaja oli mustanahaline või moslem. Nad räägivad Rootsist, Prantsusmaast, Saksamaast, Inglismaast kui maadest, millest on käinud üle kohutav immigratsioonilaine, mis lämmatab nende maad ja kultuuri. On ka nii või? Kuidas suudavad need maad olla endiselt edukad ja meie oma Eestile eeskujuks? Vihakõnelejad ei räägi meile miljonitest pagulastest ja nende järeltulijatest, kes on täiuslikult lõimunud ja annavad igal päeval oma maa eduloole oma panuse. Jah, igaüks neist maadest on teinud vigu oma pagulaspoliitikas. Olgu siis tegu liiga lahke asüülitaotluste rahuldamisega, või endistest koloniaalmaadest pärineva väljarändajate tulvaga. Aga suurim neist vigadest oli mingil hetkel rassipõhise poliitika rajamine, mis kultuuriliste erinevuste ees silma kinni pigistas. Teadlikult või mitte, muutus ühel hetkel probleemiks rass. Kas me ei peaks pigem kasu lõikama teiste maade tehtud vigadest ja saadud õppetundidest, et vältida samade vigade tegemist? Selle asemel astume aga sama reha otsa ja saame nõnda ka samad tulemused. Meil on võimalus olla parem kui minevik. Meil ei ole võimalust öelda immigratsioonile “ei”. Varem või hiljem on sinust erinevad inimesed elamas sinu kõrval – meie liik on lihtsalt kord juba selline. Eestlased kolivad teistesse maadesse ja teiste maade inimesed tulevad siia. Ainus vahe meie ja selle 150 vahel on see, et nemad on vaesed. Nad on enam kui vaesed, nad on kaotanud kõik. Ja nad tahavad töötada parema tuleviku nimel. Kui sina oleksid samas olukorras, kas sa ei sooviks sama? Rassistlike ideede mõtlematul korrutamisel on tagajärjed päriselus. Kui pagulasdebatt ei oleks muutunud selliseks lasteaiaks, ei oleks ühel haakristiga kaunistatud härrasmehel olnud julgust viit hispaanlast restoranis kodumaale saatma hakata. Mu kõhutunne ütleb, et praegune avalik debatt julgustabki rassiste sel viisil käituma, mis muudab Eesti halvemaks paigaks. Ja eriti tundub mulle, et eestlased ei hakka sellisele ajuvabadusele vastu. Te lasete rassistidel loopida rassistlike kommentaare, ilma et keegi neile ütleks, et see on lollus ja et nad on idioodid. Te ei peaks nii tegema. Tavaline igiomane ükskõiksus ei ole siin enam okei. Kui fašistid – jah, nad on fašistid oma mõistlikuna näivate argumentidega rahvuse püsima jäämisest – tunnevad end piisavalt julgelt, et avalikult lõugama hakata, on see tavaliselt alles algus. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
