Villem Varik: intelligentne lugeja kuulab intelligentset muusikat ning vastupidi
ERRi kultuuriportaalile rääkis toimuva ürituse kontseptsioonist ja kultuurikorraldamisest üldiselt Arhiivi Muusika- ja Kirjanduspäevade peakorraldaja Villem Varik. Kumb oli enne plaanis, kas muusika- või kirjandusüritus, või oli juba algul plaanis selline kombineeritud variant? Kuna me korraldame seda üritust Tartu Kirjanduse Maja territooriumil, kus viimasel kahel aastal on tegutsenud kultuurilokaal Arhiiv, siis oli igati sobiv kaks poolt omavahel ühendada. Samuti saabub Tartusse sügisel palju uusi üliõpilasi, kes võiksid olla nii muusikast kui ka kirjandusest huvitatud. Võib-olla muudab muusika ja kirjanduse ühildamine mõlemad kunstiliigid veelgi isuäratavamateks. Kas muusika ja kirjanduse ühildamine ühte formaati oli kuidagi logistiliselt ka keerulisem? Kindlasti. Kirjandusüritused peaksid olema – ja üldjuhul siiski ka on – tasuta (v.a Tallinnas). Kontsertide korraldamine ilma toetusteta oleks aga väga keeruline. Lisaks oleme me korraldanud enne – ja korraldame kindlasti ka tulevikus – luuleõhtuid, mida saadab live-muusika. Ma arvan, et muusika ja kirjanduse segamine on pigem huvitav, mitte raske. Ilmselt on see suuremaks väljakutseks bändidele, kellel on suuresti oma kava ja kes üldjuhul on vähem paindlikud, kuid kes seejuures peavad ennast kirjanike ja luuletajatega kuidagi ühildama. Mulle tundub, et orgaaniliselt on õige panna muusika ja kirjandus ühte patta. Usun, et intelligentne lugeja kuulab intelligentset muusikat ning vastupidi. Ürituse muusikaline pool on Facebookis hästi kajastatud. Kirjanduslik pool on aga mõneti ebamäärasem. Kas seal on kedagi, keda ei ole veel välja kuulutada jõutud? Kokku on kirjandusüritusi kaheksa. Neist kolm on seotud ühe väga suure eesmärgiga, mis Eestis käivitub esmakordselt. Tegeleme Tartu kirjandusliku kaardi, veebilehe koostamisega. Ma olen õnnelik, et Maarja Pärtna, Kätlin Kaldmaa, Helena Läks, Jaan Malin, Siim Lill ja Rauno Alliksaar on juba lubanud oma etteastetega meie üritust ehtida. Lisaks tutvustab tartlastele storytelling-formaati sellega kaheksa aastat tegelenud Tom Rowley. Kas sa tead, kui palju on esinevates muusikalistes kollektiivides mõjutusi kirjandusest või esinevatel kirjanikel mõjutusi muusikast? Kirjandus on mõjutanud kindlasti Chungini muusikat. Ka on Siim Angerpika pühapäevasel naiivavangardistlikul kaval kirjanduslikke mõjutusi. Luuletajatest on kaasnenud muusika alati Maarja Pärtnal. Seekord täidab Pärtna esinemise ajal ruumi helidega luuletaja Helena Läks. Ka on vonKuusk võtnud osa oma loomingust dramaturgilistest tekstidest. Madis Aesma "Kareda Teki" liigitaksin samuti poeesia valda. Kas see, et üldjuhul piiritletakse erinevaid loomingulisi valdkondi küllalt selgelt, on sinu meelest ebavajalik? 21. sajandil tuhmuvad sellised piirid järjest enam. Ma arvan, et piiritlemine on vajalik eeskätt institutsioonidele ja järjest vähem inimestele endale. Üha rohkem on kultuurivaldkondade projektides muusika, kirjandus, kunst ja tants omavahel põimitud. Loominguliste valdkondade piiritlemine on minu meelest vajalik ja loomulik vaid projektiühiskonnale. Pidevalt tuleb ennast loomeliitude, kulka ning teiste institutsioonide jaoks formuleerida. Kuid kas Onu Bella on pigem kirjanik või muusik või hoopis mõlemat? Ja kas meie jaoks on sel üldse tähtsust? Võib siis öelda, et Arhiivi üritus on vastureaktsioon sellele? Vastureaktsioon on ehk liiga äärmuslik väide. Ma küll ei usu, et loomeinimesed armastavad projektipõhist ühiskonda, kuid samas ei jääks kultuur projektitoetusteta ellu. Kümned kultuurikorraldajad on lõpetanud ürituste korraldamise põhjusel, et ilma esimese sektori rahastuseta ei ole võimalik isegi mitte nulli tulla. Ka meie loodame ju ikkagi Tartu linna abile. Teistmoodi pole see kahjuks täna võimalik. Milliste esinejate osavõtu üle on sul kõige suurem heameel? Kirjandusest kindlasti Tom Rowley üle. Muusikast Deari üle, kes on Läti elektroonilise muusika tõusev täht. Lisaks ootan pühapäevast Siim Angerpika ülesastumist, mida võiks iseloomustada kui "Penguin Cafe Orchestra meets 21-st century". Üritus toimub sel sügisel esimest korda. Kas praeguse huvi tõttu võiks eeldada, et see toimub ka järgmisel aastal? Hetkel võiks arvata, et jah. Kuid kindlalt on võimalik vastata sellele alles pärast üritust. Vaata ürituse kohta täpsemalt Facebookist.  Tartu linnas levib kahte tüüpi festivali plakateid. Pildil peosarja Sünk maskottlehm.
