Arvamus. Mari Kartau: nelja milli eest meetmeid nii-öelda loovmõtte arendamiseks
Ometi jäi see teade mind kummitama, sest sedavõrd tähelepanuväärne oopus ei olegi ilmselt mõeldud avaldamiseks, vaid sootuks sügavamate järelduste tegemiseks. Teade ise on järgmine: Loomemajanduse arendamise meetme kõik tingimused on jõustunud 2. oktoober 2015 - 14:33 Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas loomemajandusmeetme käskkirja, mis kinnitab toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning teiste sektoritega koostoime suurendamiseks. Samuti volitab käskkiri Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS) iga-aastaste tegevuskavade alusel vajalikke tegevusi ellu viima. Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok selgitas, et teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse sidustamiseks teiste sektoritega kogub EAS tegevuste elluviijana esmalt ideid nii loomemajanduse arenduskeskustelt kui ka teistelt loovisikute ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt. „Ettepanekute hulgast sõelutakse välja sellised, mis kasvataksid loomemajandussektoris tegutsevate ettevõtjate suutlikkust saavutada turutingimustes majanduslikku edu ning suurendaksid nii-öelda loovmõtte osakaalu Eesti ettevõtjate pakutavates toodetes ja teenustes,“ rääkis Pallok. „Loomemajanduse ning kultuuri- ja loometööstuse käsitlus on muutumas üha horisontaalsemaks, mis tähendab, et keskendutakse eri sektorite sünergia ja koostoime suurendamisele. Loomemajandusele eriomaste teadmiste ja oskuste kombineerimisel teiste sektorite omadega luuakse uudseid ja tarku lahendusi tänapäeva ühiskondlikele väljakutsetele,“ lisas Pallok. EASi loomemajanduse programmijuhi Katre Purga sõnul on EASi eesmärk maksimaalselt kaasata loomemajanduse valdkondi järgnevate aastate tegevusplaanide koostamisse. „Lisaks soodustame tegevusi, mis inspireerivad loomemajanduse toodete ja teenuste kasutamist teistes valdkondades. Loomemajandus on mõneti sarnane infotehnoloogia valdkonnale, kus selle kasu avaldub teiste valdkondade võimendamises – ehk kui seda kasutatakse nutikate lahendustena teistes valdkondades,“ sõnas Purga. Sisendit tegevuskavasse saab anda veebilehe www.eas.ee/loomemajandus kaudu. Käskkirja alusel elluviidavaid loomemajanduse arendamise tegevusi toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Tegevuste kogueelarve Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodiks on 3 900 000 eurot. Vaata lisaks http://www.kul.ee/et/loomemajanduse-meede. Lisainformatsioon:Anu-Maaja PallokLoomemajandusnõunikTel: 6282234E-mail: anu-maaja.pallok@kul.ee Juba pealkiri tekitas tavapärasest teravamaid emotsioone. Meetmeid jõustatakse tavaliselt siis, kui keegi on midagi valesti teinud. Kuna jutt käib loomemajandusest, siis tekkis visioon, kuidas kunstnikel käed selja taha keeratakse ja pannakse nad karmide meetmetega loomemajandust viljelema. Õõva süvendas asjaolu, et kõige selle aluseks on ministri käskkiri. Kultuuri juhtimine käskkirjade abil on midagi sellist, mis viib mõtted kommunismiehitamise ajaloolisele epohhile meie väikese kodumaa ajaloos. Ka kaasaja demokraatliku ühiskonna halduskorralduses on käskkiri täiesti legaalne žanr, neid annavad välja nii ministrid kui vallavanemad, direktoritest rääkimata. Juriidiliselt on kõik korrektne. Kuid koos ülejaanud retoorikaga, mida teatest leida võime, kuklas tiksumas kogu loomemajanduse diskursus laiemalt, mõjub see kõige eredama näitena kaasaegsest kantseliidist, hoiatava eeskujuna kõigile pressiteadete kirjutajatele. Kindlasti on selle teksti koostanud tiim käinud arvukatel turunduskursustel, mõni ehk on isegi vastava ülikooliharidusega. Kindlasti oskaksid nad lobedalt põhjendada, et see tekst on tegelikult suurepärane. Aga me ei küsi neilt, sest tekst peab rääkima iseenda eest. Kogu selle asja eesmärk on inimeste teadlikkuse tõstmine ning loomemajandusele positiivse maine loomine – ja seda eesmärki kõnealune vaimusünnitis kindlasti ei täida. Mina olengi sihtgrupp, ma olen ajakirjanik ja loomeinimene, ja kui minule mõjub see ihukarvu püsti ajavalt, siis järelikult on see kohutavalt halb turundustekst. Tegelikult ei ole põhiküsimus ühe pressiteate kvaliteedis, vaid ideoloogias, mida see laiemalt kannab, mille kvintessentsina see teade töötab. Sest sõnadega programmeeritakse maailma. Sõnad loovad hoiakuid ja väärtushinnanguid. Kui need sõnad tulevad võimu poolt, siis peegeldavad nad ametlikku ideoloogiat. Mida me siis kehtivate hoiakute kohta teada saame? Kõigepealt, loomeinimesed on lollid, nende teadlikkust tuleb tõsta. Kuna nad on jobud ja ise millegiga hakkama ei saa, volitatakse EAS-i ametnikud seda tegema. Loomemajanduse sidustamiseks teiste sektoritega otsitakse ideid aga millegipärast ikkagi loomeinimestelt, kes ju tegelikult ei saa midagi otsustada – raha ja võim on nende „teiste sektorite” käes. Neis loomeinimestes, kes on juba piisavalt teadlikud oma rollist lihtsalt ühe mutrikesena turumajanduses, kasvatatakse nüüd suutlikkust saavutada turutingimustes majanduslikku edu. Needsamad loovettevõtjad (disainerid, tarbekunstnikud jne) loevad, nagu me kõik, iga päev lehtedest, kuidas majandusliku edu saavutamine Eesti vabariigis käib. Ikka läbi altkäemaksude ja ärastamise. Oma savipottidega ei ole neil iial võimalust selles liigas mängida. Ametnikud aga mängivad jätkuva silmakirjalikkusega seda mängu, nagu oleks võimalik edukas olla ka ausa tööga, sealhulgas loominguga. Selleks on lihtsalt vaja suurendada nii-öelda loovmõtte osakaalu! Just nimelt, nii-öelda loovmõtte. Sest olukorras, kus kunstnik üritab kohanduda turu ja igasuguste jaburate meetmetega, ei saagi sealt tulla muud kui nii-öelda mõtted. Tark ametnik teatab meile, et loomemajanduse ning kultuuri- ja loometööstuse käsitlus on muutumas üha horisontaalsemaks. Semiootilises mõttes tähendab see siis, et lamedamaks. Ei päästa siin midagi ka 3D printerid – iga loovettevõtja unistus - sest ideoloogiline surve nõuab 2D mõtlemist. Me räägime kultuuri tippudest, kelle üle me uhked oleme. Iga looja eesmärk on saada selliseks tipuks. Kõik seda muidugi ei suuda. Seega näeme kultuurimaastikul üksikuid vertikaalselt kõrguvaid tippe, kelle edulugusid tuuakse meile eeskujuks, et meie, horisontaalsed, murust madalamad, meetmete abil maasse tambitud kultuuritööstuse proletaarlased, oleksime ikka motiveeritud loomemajanduse masinavärki panustama, lootuses, et ka meist saavad tipud – enamasti ei saa. Need aga, kes on tippu jõudnud, ei ole kindlasti vaadanud alt üles meetmete poole, juhindunud käskkirjadest ega horisontaalsest kultuurikäsitlusest. Sellest ametnikud ei räägi. Tegelikult mõeldakse selle horisontaalsega utilitaarses mõttes sünergiat teiste elualadega. Halloo, lõpetage see kunstnike peedistamine! Seda, et teised elualad vajavad loovmõtet, tulebki rääkidagi neile teistele sektoritele. Kõigepealt võiks teha ümber riigihankeseadused, et lõpeks ära näiteks taoline jama, kus riiklikke veebikeskkondi tellitakse odavpakkumiste kaudu amatööridelt samas, kui meil mitu kooli multimeediadisainereid produtseerivad. Siis ei juhtuks selliseid ämbreid, nagu riigikogu kodulehekülg või paljud teised täiesti arusaamatud ja jõledad avalikud veebikeskkonnad. Kõige olulisem info selles pressiteates on tegelikult see, et nende ajuvabade tegevuste kogueelarve Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodiks on 3 900 000 eurot. Ehk siis pea nelja milli eest ei tehta mitte midagi konkreetset ja vajalikku, vaid tõstetakse teadlikkust, arendatakse teadmisi ja oskusi ning suurendatakse koostoimet. Eesti keeli öeldes: toodetakse veel rohkem taolisi tekste, seda nii voldikute, veebilehtede kui mokalaatade kujul. Jälle kappab loomemajandus uljalt loojangu poole ning loovisik jääb lolli näoga järele vaatama.
