Arvustus. Muinasjutud, alla 16 keelatud
 Välimus on petlik. Nii raamatute kui inimestega. Suurim petja on muidugi telekas, mis oskab näidata lühikesed pikaks ja need, kellega künda võiks, pisikesteks. Lähemalt selgitama ei hakka, võib veel kaameraga vastu pead saada. Sinane raamat petab oma välimusega samamoodi. Vanemal mehel voolas karm mehepisar üle aastatest kobestatud hallikarvalise põse. Oh, kuis tuli lapsepõlv meelde. Saja rahva lood, Perrault, Grimmid, Krõlovi valmid, Deniska jutud, Eno Raud, mis kõik taruiraraa. Kuigi, nagu siingi raamatus arutatakse, muinasjutud on ju tegelikult üsna kole lugemine. Mistõttu tuleks lastekirjandus ja muinakad eraldi riiulitel hoida, et segadust ei tekiks. Hea lastekirjandus on kirjanduse tipp, mida vallata vaid vähestele antud. Muinasjutud on ikka, kui mõtlema hakata, tõepoolest ühed parajad õudukad. Mõelge või Suure Peetri saatusele. Või sadist Rehepapile – mitte Kivirähu, vaid Kreutzwaldi omale. Ilge tüüp oli. Ega saabastega kassid ja muud sellised paremad olnud. Ikka keedeti keegi lõpuks ära. Huu. "Kass nimega Inimene" on küll muinasjuturaamat, aga õnneks mitte õudukas. Samas, ehkki kujundus ja illustratsioonid – mis on omaette suurepärased – vihjaksid justkui, pole see kindlasti lasteraamat. Kuigi peategelased on, jah, kass nimega Inimene ja õde-venda Ananass ning Marrabass. Ärge küsige. Kel endal lapsed, teab, et õrnas eas oskavad nad endale igasugu nimesid võtta. Eks kass, kes mõistagi tunneb kõiki võlukunste, saada siis lapsed mööda muinasjutte rändama. Mis on arusaadavad ja irveleajavad igaühele, kes mäletab veel rõõmsaid aegu. Kui võim ei olnud veel läinud vanatüdrukute kätte, kelle ainuke eesmärk oma nina teiste asjadesse toppida, midagi ära keelata. Vanaeit Kibekeel on selliste kõrval mõnus vanaema, kes pikisilmi tütrepoega puuda pliinide, hapukoore, pastöriseerimata piima ja, noh, hm, kolm korda läbi aetuga külla ootab. Õieti need muinasjutud räägivad lugusid, kuidas vanatüdrukute võim välja näeb. Mida nende keeli tähendab vabadus. Võrdõiguslikkus – lennuk ei tohi kiiremini sõita kui toolil istuv kunn. Ninck nenda eddasi. Omaette lusti pakub muinasjutt, kus tegevus käib rääkivate peade lollakas jutusaates. Uhh, neid eksperte, psühholooge ja muid pareminiteadjaid, kes kõik on samamoodi olemuselt vanatüdrukud. Nii et muinasjutud keskeale ja vanemale. Kes mäletavad omal ajal iga raamatu lõpus olnud määratlust: nooremale, keskmisele, vanemale koolieale. Olid ajad. Kuigi võibolla oleks just mõistlik lastele kätte anda. Olles valmis kannatlikult vastama nende küsimustele, et kus siin nali on. Loodetavasti neil tekib küsimusi. Pole mõtet lasta vanatüdrukutel laste päid segi ajada, kasvavad veel demokraatideks. Huu.
