Uus luuletus. Hoi, Hamlet, Hui-Kan!
HOI, HAMLET! HUI-KAN! on vähe asju mille pärast olla on üks keel paar sõna – veidi räpased on vähe asju mille pärast olla on tüdruk – on ta nukker ihkav hing on vähe asju mille pärast olla paar last paar kassi mõned väiksed võlad sõpradele ja tegemata jäänud tööd on vähe asju mille pärast olla luuletused mida veel ei oska teha ja jutud mis on jäänud rääkimata ja põhjala – me pole old polaaröös on vähe asju mulle mille pärast olla ent need on seda valusamad tulisemad – kui igaüks need märgiks maha ja nood poleks lihtsalt viha ega kurbus siis saaks ehk miskitmoodi elada on vähe asju mille pärast olla üks ema kes sind hoiab – teine veel ja isa – isegi kui raske rääkida on taga on vähe asju mille pärast olla ja mille pärast võidelda ja tappa ent lõpuks on nood seda väärt kaht kondist kätt ja paksu kõhtu habrast säärt – ma pole old ehk mees liig palju pole olnud õige isa ja õpetajatöö on old üks kõrvalpõige või ülemurulõige ent südamega tahan teha igat päeva igat ööd on vähe asju mille pärast olla on vähe noid mu kallis – needki nõudvad põrgulikult palju tööd ma tegin Sulle seina tibu – nüüd see sein on tegelikul meie vahel see tühine on siis kui kahel armastajal piisavalt on tahet sein on kuliss – kuid armastus on meie teha meie teater – me kahe kauni kurja-kurvavõitu keha mis on võtnud paari õela fauni kuju et me ei tapaks? ärge kahelge kaks kõrilõikajast kentauri sööstab maailma kallale – te ärge tulge vahele! see kõik on kaunis see on seda väärt noor ihu neli nõtket hobusäärt
