Keelesäuts: üttekoma reegel kehtib endiselt
Üks neist keelemüütidest ja saladuslikest “vabakslaskmistest” on ütte eraldamine komaga, mida ei pidavat enam vaja olema. Kinnitan igaks juhuks üle, et ikka on vaja – üte ehk kõnetlussõna eraldatakse lauses teistest liikmetest komaga ja kui see kõnetlussõna on keset lauset, siis on koma kahel pool. Nõnda alustatakse näiteks kirja Tere, Mari – tere ja Mari vahel on koma. Lõppu siin koma ei tule, sest uuelt realt algav kiri algab suure tähega. Mõistagi ei pane me sel kohal ka punkti, nii nagu ka mitte kirja lõpus enda nime järel. Muidugi ei pea üte olema tingimata nimi, see võib olla ka muu nimisõna, näiteks lauses Poiss, palun tule siia on poiss üte ja eraldatakse komaga. Nagu öeldud, võib üte olla ka keset lauset, näiteks Seda te, Martin, vist küll ei teadnud tuleb panna koma nii enne kui ka pärast nime.
