Arvustus. "Dirty Dancing" püüab muuta koledat kauniks
Idee, lavastus: Anni Klein, Jarkko PartanenKoreograafia, esitus: Wilhelm Grotenfelt, Samuli Laine, Aksinja Lommi, Heidi Soidinsalo, Jarkko PartanenValgus- ja lavakujundus: Samuli LaineHelikujundus: Heidi SoidinsaloProduktsioon: Zodiak Center for New Dance, Anni Klein, Jarkko PartanenResidentuuritoetus: Kanuti Gildi SAALTallinna etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm Kanuti Gildi SAALis etendub Soome kunstnike Anni Kleini ja Jarkko Partaneni lavastus "Dirty Dancing". Kuigi etenduse nimi on laenatud kultusfilmiks kujunenud Emile Ardolino "Dirty Dancingilt", ei ole lavastus filmi lavaline taasesitus. Samuti ei maksa lasta pealkirjas esineval sõnal "tants" end eksitada – tantsimist on lavastuses üpris vähe. Klein ja Partaneni "Dirty Dancing" on pigem lavastus räpasusest ja puhtusest, korrast ja korratusest ning vastandite ümberpööramisest. Kui NO99 "Kõntsa" puhul supeldi mudavannis, siis Kanuti gildi saalis lendub värvilist keefiri ja muid vedelikke, millega vaatajal on ka kenasti võimalik pihta saada. Neli näitlejat saabuvad määrdunud lavale, olles ka ise juba eos määrdunud. Ükshaaval haaravad nad puhastusvahendid ning püüavad kaoses korda luua, ometi seda vahelduva eduga ikka juurde tootes. Lavastuse aluseks on võetud mustuse kontseptsioon ehk on proovitud midagi eemaletõukavat muuta ahvatlevaks. "Tantsijad" määrivad end isukalt ning mõnulevad sopavannis. Etendusest ei puudu ka seksuaalsed elemendid, mida näiteks Vaba Lava etendusel "Alastusest enam", kus tantsijad kõik rõivad seljast heitsid, ei olnud. Tuleb tõdeda, et eemaletõukava ahvatlus on igihaljas nagu ka alastuse ja suguelundite eksponeerimine (siinpuhul šokolaadi sisse hõõrumine) tundub igale uuele põlvkonnale vajaliku revolutsioonina. "Dirty Dancing" on vallatu ja humoorikas vaatemäng, kus puudub konkreetne süžee ning koreograafia. Parim pala tuli lavastuse lõpus, kus klassikalise muusika saatel liuglesid määrdunud tantsijad lava ühest otsast teise, püüdes näiliselt graatsilisi poose võtta. Taoliste pealtnäha vastandite, kõrge kunsti ning millegi banaalse ja vääritu, kokkusobitamine toodab antud juhul huvitavaid tulemusi. Midagi eriti uut lavastus küll ei paku, kuid viib vaataja mugavustsoonist välja, ning järelikult paneb kaasa mõtlema.   Etendused toimuvad veel 29. ja 30. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.  
