Jürgen Rooste luuletus: Viljandi-Tallinn, kolmekuningapäevalaul
VILJANDI-TALLINN, KOLMEKUNINGAPÄEVALAUL   kell on 16:25 näitab pimedas kihutava minibussi tabloo olen vahepääl magand väljas on miinus seitseteist sees pluss üheksateist ütleb tabloo kas ta ütleb seda selleks et me teaks et kui me tuhiseme   siit teelt tos langevas lumes pimedusse ja meid ei leita siis pole pea neljakümnekraadise vahe juures varsti pääsu miks on see nii et inimlik lohutus ettevõtlik valmisolu mind toetatada ja teenendada on kätketud tosse julma surmatahvlisse mis lohutab ja kohutab meid 16+1 kes kihutame siin läbi isamaa talve kodu poole lõunast põhja nagu tuhanded teised praegu me kõik kuidagi tahame ellu jääda ja minu võimalused on suhteliselt hääd ses pimes ses lumes ses igatsuses
