Keelesäuts: tülin "videoga"
Tahtes olla truu õigekeelsusele, tuleb mõistagi kätte võtta "Eesti õigekeelsussõnaraamat”; sealt näeme, et "videol” on au kuuluda esimesse tüüpkonda ja käänduda tüüpsõna "ohutu” eeskujul. Järelikult on õige "videote” – just nagu "ohutute” – ja "videoid” – just nagu "ohutuid”. "Õigekeelsussõnaraamatu” varasemad väljaanded pakuvad "video” tüüpsõnaks ka "õpikut”. Sellest ei maksa segadusse sattuda; käändub "video” hästi ju ka "õpiku” kiiluvees: "õpikute” – "videote”, "õpikuid” – "videoid”. "Eesti keele seletavast sõnaraamatust” leiame, et "video” käänamisel passib tüüpsõnaks veel "kõrge”: "kõrgete” – "videote”, "kõrgeid” – "videoid”. Niisiis, kes edaspidi kõhkleb, kuidas sõna "video” käänata, meenutagu üht täna kuuldud tüüpsõnadest ja käänaku selle eeskujul. Kui mainitud tüüpsõnad kuidagi meelde ei jää, võib aluseks võtta ka "videoga” sarnaneva võõrsõna "raadio”. Nõnda, nagu on kohatu öelda "raadiode” ja "raadiosid”, oleks kohatu kasutada ka sõnu "videode” ja "videosid” – ikka "videote” ja "videoid”.
