Keelesäuts. Sarnaneb angerjale või sarnaneb angerjaga?
Võõrkeeli kõneldes eksitakse rektsioonis tihti, aga valikuraskusi tekib ka oma emakeeles. Võtame kas või sõna "sarnanema"; see on põhisõna, mille laiendi vormi valikul astutakse grammatikareeglite noolsirgelt teelt kõrvale vaata et kõige sagedamini. On’s "sarnanema" õige laiend alaleütlevas käändes, see tähendab "sarnanema kellele-millele", või kaasaütlevas käändes, see tähendab "sarnanema kellega-millega"? Võin vihjamisi öelda, et järgnevate lausete autorid on teinud vale valiku: "Inimese varaseim esivanem sarnanes angerjale", "Panda genoom sarnaneb koera genoomile", "Arvutiga inimene sarnaneb jumalale". Just, õige on hoopis kaasaütlev kääne ja kellega-millega, näiteks "Panda genoom sarnaneb koera genoomiga" ja "Arvutiga inimene sarnaneb jumalaga". Samuti võib ju öelda "Panda genoom on koera genoomi sarnane" ja "Arvutiga inimene on jumala sarnane". Sõna "sarnanema" korral alaleütleva käände kasutamine kaasaütleva asemel on küllap seotud alaleütleva üldise tungiga teiste käänete kasutusalale, mida Johannes Aavik pani tähele juba 1930. aastail. Mõned hilisemad uuringud on täheldanud alaleütleva väärkasutust rektsioonilaiendina koguni 41–100 protsendil juhtudest ning välja selgitanud, et sõna "sarnanema" juures peab seda loomulikuks umbes 85 protsenti protsenti valimist. Et normingu seisukohast väär alaleütlev kääne on nii levinud, püsib nii visalt ja tundub keelekasutajaile ka veakohtades nii loomulik, on keeleuurijate hulgast juba kostnud ettepanekuid möönda ka konstruktsiooni "sarnanema kellele-millele" korrektse keelekasutusena. Eks näis, mis tulevik toob.
