Lapard. Saamide salmid
                                 Olen saam! Mind laplaseks sõimanud hõimud,       Tahavad näidata oma võimu, Aga meil meeles on iga lapp,     Mis võetud meilt aegade vooris. Armu ei saa ükski purjus papp! –     Nii karjuvad saamide koorid. Armu ei saa ka röövlite kondid     Ega ka venkudest lollid tondid. Olen saam! Laulan kõikide laulu,     Rändan päikese radadel, kuu on mu vend. Ei karda ma uusi ega iidseid haudu,     Alati rõõmus ja õudne on mu taevane lend. Arvate vist, et võite meid murda,     Kui palute andeks kõik tehtud mõrvad. Aga me naerame, keegi ei kurda,      Sest kord sajab alla tuld ja tõrva.       Valvake! hüüdis kord Issand, Me teame ju seda, Ei sule me silmi, Kui tabab häda Me hõimude juuri, Puuri kord Saatan Pannakse kindlalt, Seni ma valvan, Kas vennad on valmis, Kas märgid on küpsed, Et vastu võtta me Issanda kutset; Siis astume Tema õigele käele, Et uueks kõik luua Enne kui kurjade jõuk Hävitab elu, Mille Looja kord lõi; Meie võim Ulatub tähtede taha, maha suruda Võimalik pole Me vägede igavest hoogu.   Olen Saam! Kõik olnud ja olevad Kõugud kuulge: Pange pasunad suule, Alla tuule tormake siia Kui tuulispask –                            Olen ASK!                                               Päikeselaste tulek                                           Dies irae       Halltõves vaevlevad Issanda loomad, Aga vaid häda ja karistust toovad                                                       Saamide väed. Sirutab anuva käe pankur ja maakler, börsside aktsiad lendavad tuulde,                           Kapital leegitseb vihases tules. Hullunult jookseb surelikkude salk Tulemas taevast on põletav malk.   Maa on ammugi kaldund orbiidilt,     Päike kiigub ja tähtede voog Tormab läbi Kõiksuse pärani ukse,      Viimset tukset              Kuuleb Ilmamaa süda.  Tulevad, tulevad kuldsetel põtradel saamid, Tulevad, tulevad valgetel hobustel vaarid.    Hõissaa! Nüüd hüüab nõidade koor, Väriseb võimusnik, väriseb hoor. Lingu keerutab Nõid Ettevei – Kõri on kinni liigkasuvõtjal Meil. Lingu keerutab Nõid Turabai, Kõri jääb kinni ministril Vail.      Inimeste kõrisid pitsitab ling      „Halastust pole!“ vigiseb hing. Pangad langevad mürinal kokku,      Kõugud naeravad, löövad lokku       Vastu kaupluste reklaamis uksi,      Miski ei jää samaks, kõik läheb tuksi. Taevast vingudes langevad piigid,     Kärvavad linnad ja hulluvad riigid.   Saamide vägi, oh saamide vägi
