Vilde nalja-ja satiiriparemik sai kaante vahele
 Vilde huumoriloomingust tuntakse peamiselt "Vigaseid pruute" (1888) ja "Pisuhända" (1912). Ent tegelikkuses on Vilde nali terve omaette suur loominguosa. Kogumikku on valitud Vilde naljapalu erinevatest perioodidest. On noore Vilde kergemakoelisi naljajutte, mis kirjutatud 19. sajandi lõpu lugejale; on teravat poliitilist satiiri ja lisaks muhedat ja andekat paroodiat eluliste, kultuuriliste ja kirjanduslike nähtuste üle. Nalja-Vilde kontseptsioon on taaskord üks oluline kiht, mis avab selle erakordse multitalendi ja võimeka looja mitmekülgsust. Raamatu koostaja, Eduard Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga sõnul on eriti väärtuslik Vilde päevapoliitilise ja ühiskonnakriitilise naljaloomingu taasavaldamine. "Kogumikku valitud poliitilised pudemed ilmusid viimati enam kui pool sajandit tagasi. Võib-olla pole need enam nii kergesti mõistetavad, ent annavad aimu Vilde reageerimisvõimest enda ümber toimuvale." Raamatu tagakaanel tunnustavad igahaljast Vilde huumorit ka Mart Juur ja Andrus Kivirähk. "Kõik tänased nalja-eestlased – humoristid, satiirikud ja koomikud – on mingis mõttes Vilde õpilase"“, ütleb Juur. Esitlusel loeb raamatust katkendeid René Soom (Rahvusooper Estonia) ja musitseerib estoonlane Ülla Millistfer.
