Mihkel Kama: universum on lõputu inspiratsiooniallikas
Mihkel Kama usub võimalust, et kusagil on olemas mõni mõistuslik eluvorm: "Kindlasti on šanss, et meie laadne eluvorm on olemas. Aga kuni me ei ole seda leidnud, me peame otsima. Minu arvates ei ole mingit alust arvata, et seda ei ole." Mihkel Kama teadustöö eesmärk on leida tõendeid elu võimalikkusest mujal universumis. "Minu jaoks on olulised konkreetsed käegakatsutavad tõendid, ma olen valinud selle teadusliku lähenemise, sest ma usun, et see on võimas viis, millega jõuda ammendavate vastusteni. Mina ei ole näinud veenvaid tõendeid ja see on see, mis on mind viinud sellele teele. Samas ma naudin teaduse tegemist, ka see on oluline komponent," rääkis ta. Kama teadustöö keskendub igasuguste eluvormide võimalikkuse uurimisele. Uuritava laiem olemus ei ole aga üheselt defineeritav: "Elu on kõrgelt korrastatud mateeria vorm, millel on omadus järjepidevalt kasulikku energiat saades säilitada oma vormi ja struktuuri. Elul ei ole üheselt aktsepteeritud definitsiooni. See tuleneb sellest, et elu on loodusnähtus ja looduses ei ole järske erisusi – nüüd on elus ja nüüd on elutu. Näiteks vaadates elu ekstreemseid vorme nagu näiteks viirused, saab aru, et elu ei saa üheselt defineerida." Elu otsingud universumis jaotuvad kahte etappi: "Üks on see, et me üritame leida planeete teiste tähtede ümber, kohti, kus tingimused võiksid olla sobivad elu jaoks. Teine etapp on see, et üritame leida elu märke nendel objektidel ja üldse aru saada, mis on need elu tunnused, mida me võiks otsida," selgitas Kama. "Tegelikult me nii kaugel veel ei ole, et otsida neid konkreetseid elumärke. Sellega hakkavad tegelema järgmise tehnoloogilise põlvkonna astrofüüsikud, kes kasutavad järgmise põlvkonna teleskoope. Praegu me tegeleme sellega, et kaardistame neid planeetide populatsioone oma galaktikas. Ja siis me valime välja sobivamad kandidaadid vaatlusteks, mis on juba järgmiste aastakümnete teema," rääkis ta. Teaduslikud paradigmad ja meetodid on Kama sõnul pidevalt muutumises, kuigi ei või kindel olla, millal mõni suur areng võiks toimuda. "See on see, mis on teadlaste elatis – näidata, et eelnevad teooriad ja ideed ei olnud veel täiuslikud. Ega Newton ju ka ei eksinud. Ma võrdleksin seda, kuidas teadus areneb, sporditulemustega. Ütleme, et on keegi, kes jooksis 17. sajandil 100 meetri rekordi. Pikka aega seisis see rekord, aga siis tuli Einstein 20. sajandi alguses ja jooksis veel parema rekordi, kirjeldas gravitatsiooni veel paremini. See endine rekord on endiselt äge ja endiselt parem kui enamus muid ideid. Teaduse kogu progress on selline, et saavutada järjest paremaid rekordeid. Nagu ka spordis, oleme me teaduses jõudnud sinna, et järjest raskem on saada neid suuri uusi rekordeid. Kõik on juba nii viimse vindini välja timmitud." Kosmose ja universumi uurimise väärtus seisneb aga palju enamas, kui vaid teaduslike tulemuste hankimises. Kama sõnul on universum lõputu inspiratsiooniallikas. "See on inimkonna lõputu arengumootor, millele saab alati loota. Kui on vaja inspiratsiooni, siis see on üks koht, kus see kunagi ei ammendu. Universumi uurimisel on garanteeritud, et inimkonnal jätkub kultuuriline, teaduslik, mõtteline ja kunstiline progress. Sellel on ka praktilised küljed, universumi uurimine on õpetanud meid hindama, kui eriline on planeet Maa, et me ei võtaks iseenesest mõistetavalt siinseid väga meeldivaid elutingimusi – rääkides näiteks kliimamuutustest," selgitas Kama. "Kosmose uurimisel on tohutu potentsiaal, mis ei puuduta ainult teaduslikke teadmisi, see on hea ka meie kultuuriliseks ja hingeliseks arenguks."
