Ringo Ringvee: maailm läbib ainulaadset protsessi
Ringo Ringvee sõnul on toimumas ainulaadsed protsessid, millele ajaloost analooge ei leia: "Maailm teeb läbi ühte väga huvitavat protsessi. Kui me vaatame Euroopat, siis see on üks kõige usuleigemaid piirkondi globaalses võtmes. Samal ajal kui vaadata rändekriisi, siis need rändajad tulevad maailma kõige religioossematest paikadest – Aafrikast ja Lähis-Idast. See on see kummaline sündmus, mis siin lahti rullub, et kokku saavad kõige religiooni kaugem ja religiooni lähedasem piirkond ja inimesed nendest piirkondadest. See on üks üsna huvitav protsess." "Me elame tõesti erakordsetel aegadel. Euroopa inimesed ja eriti just Eesti inimesed on organiseeritud religioonist suhteliselt kauged ja kindlat usku tunnistab väga väike protsent inimesi. Ja siis tulevad inimesed, kelle jaoks on religioon väga oluline, nii individuaalselt kui kollektiivselt," rääkis ta. Liberaalsus usu küsimustes võib Ringvee arvates osutuda teatud väljakutseks. "Kõik inimesed võivad oma usku praktiseerida nii nagu nad heaks arvavad, seni kuni see ei muutu ohtlikuks teistele inimestele. Kui on inimesi, kes arvavad, et nende põhimõtted peavad kehtima kõigile ja kui nad kuulutavad seda rahumeelselt, siis Jumal nendega. Aga kui selleks võetakse ette mingisuguseid drastilisemaid meetmeid, siis sealt jookseb piir. On teatud asjad, millest me ei saa loobuda, mis on meile olulised – muu hulgas vabadus. Mul ei ole probleemi iseenesest sellega, kui käiakse burkades. Probleem tekib siis, kui need inimesed, kes niimoodi riides käivad, hakkavad teistele ütlema, et ka nemad peaksid samamoodi riides käima või ei tohiks olla bikiinides rannas. Eriti veel, kui sellega kaasnevad ka mingid teod, mitte vaid sõnad. Need on need piirid, millest ei saa üle astuda," selgitas ta. Maailmavaatelistest erinevustest tulenevad Ringvee sõnul ka kultuuri- ja religioonikonfliktid: "See on see fundamentaalne vahe, et kaasaegses sekulaarses Euroopas on seda nii raske mõista, et teiste inimeste jaoks need asjad tõepoolest lähevad korda. See on fundamentaalselt erinev vaateviis ja sealt tulevad need kultuuri- ja religioonikonfliktid. Religioon mängib palju suuremat rolli palju enamate inimeste jaoks kui me suudame ettegi kujutada." Usuküsimused on ühiskondlikul tasandil üha enam esile kerkimas ja Ringvee sõnul võivad käimasolevad protsessid kaasa tuua teatud muutusi religiooni käsitlemisel: "Võibolla hakatakse religiooni rohkem reguleerima, ka seadusandluse tasandil. Paljud asjad on Euroopas sajanditega paika loksunud ja see on olnud selline "nii need asjad meil siin käivad". Aga korraga on see olukord veidikene teistsugune, on sellised tegurid, mis ei sobi enam sellesse väljakujunenud mustrisse. Kui me räägime religiooniõigusest ja usuvabadusest, siis see on teema, millest on kõneletud paarkümmend aastat. See puudutab eelkõige islamikogukondi Euroopas, kuidas neid riigi ja kiriku vahelistesse suhetesse integreerida. Siin tulevad uued väljakutsed, kuidas neid asju ajada." Ringvee sõnul on universaalne nähtus, et teatud ohutunde tekkimisel püütakse oma identiteeti kaitsta teatud väärtusi sõnastades: "Me võime seda näha paljude kultuuride juures, ilmekas näide on Jaapan ja nende pärimuslik traditsioon. Seda hakati kirja panema siis kui tulid hiinlased, kui tulid Hiina mõjud. Enne oli kõik niisamagi selge. Mingis mõttes on Euroopa praegu samasuguses olukorras. Räägitakse palju sellest, mis on Euroopa väärtused. Enne see ei olnud oluline, sest me teame niigi, mis on meie väärtused. Aga nüüd korraga tuleks neid sõnastama hakata, kuhugi tuleks mingid piirid maha tõmmata. See on see ohutunne, mis on inimestes ja ka ühiskonnas laiemalt. Kas ja kuidas neid peaks sõnastama – eks aeg näitab."
