Luuletusi: Li Po. Te küsite, miks ma elan...
 Te küsite,            miks ma elan üksinda                  mäemetsas. Ja ma naeratan               ning olen vait kuni mu meelgi                    jääb  vaikseks. Pirnipuud                    õitsevad. Vesi ikka voolab. Ma elan                 teises maailmas, maailmas,           mis on teispool inimlikku.   ***   Me elame kui rändurid, kuni surnuna saabume koju. Üks lühike matk              taeva ja maa vahel, siis tuhandete põlvkondade                               põrm. Kuuküülik segab eliksiire   Elu Puu on tulehakatiseks. Surnud, meie valged luud           lebavad tummalt, kui männid lähevad vastu  Mäletades ma ohkan. Tulevikku vaadates ohkan veelgi rohkem. ELU ON UDU. Mis on kuulsus? Mis on auhiilgus?   ***    Linnud kadusid taevast. Viimane pilv ujus minema.   Me istume koos -         mägi ja mina, kuni ainult mägi jääb.   Tõlkinud Jaan Tooming  
