Jürgen Rooste. TALLINN. ART? WEAK!
*kunst materialiseerugusaagu oma kuju iga aus eestlane teabet kunst on Toomiku purgisupid et kirjandus on Kenderi Lolitaet teater on alasti inimeste nõtke ballett või moraalilugeminepiitsahoop haaval et riigivapil on kolm leopardsesasendis arvopärti ja et laulupidu on eesti rahva eksistentsi sinimusthall vundamentla-la-la-laulupidu järgmine laulupidu näeb väljanagu mõne marurahvusliku partei massimiitingu läbimängminihitleri läbimärg unistus la-la-la-laulupidu – sellest saan ma aru seda juba purki ei pane *Vabaduse platsil seisid hiljutiEesti kõige profima naivistipaksude tagumikega kujud paksud sead ja kalevipojad jailmselge et linnavalitsuse aknast vaadatespaistavad need tagumikud veidi pisemad kui siinsamas all slõndramas ollesja selles on midagi lohutavat selles et ka kõige suurem tagumikon kaugusest vaadates vaidköömes täpp kärbsemust meie kultuuri sitahunnikul  *meil aiaäärne tänavasküll armsaks saab meil seekui kauni kräfitiga kõik plangud katame art is everywhere on iga türa kunstnikning eesti naisi ootabseemendus – see kunstlik ei austa keegi tavasidja luuletavad kõikon alanud me allakäigupiinarikkaim lõik ja kadunud on valge rassme pole oma nägukõik porihallid pasakarvakõikjal sama hägu art is everywhereon kaunid persed rivisnäe – ehtsat eesti tõuguja rahvuskoodeks kivis saad kohe vastu lõugukui standardit sa rikudja kaunistavad Vabakatsu murtud augu-kikud meil aiaäärne tänavasküll armsaks saab meil seekui ilukräfitiga kõik plangud katame kui aiaääres mängimeküll süstla-viinagaon pudelimäng eluei jää meid piinama art is everywherejah ka mina olen aartistkõik tulge osa saamamu viimsest vere-paartist! sinine ja must ja valgesee on eesti silmsiniseks saab löödudka halli karva ilm
