Jürgen Rooste. Erna Ómarsdóttiri king
ta tuleb kuumaveeallikast ta tuleb vangipandud pankurite maalt kus klounid on poliitikud ja Eyjafjallajokul hingab raskelt   ja muidugi laulab ta armastusest sest millest üldse laulda ma olen pidanud elama nii vanaks et saada aru: ainult armastusest tasub   laulda – astro- ja tuumafüüsika on kauneim milleks me vaim suuteline luule ja laul on ülim milleni me hing küünib ja seks on muidugi suurim   kuhu ulatub me keha -- seksist tuleb ka kingafetiš ja ma saan sellest aru aga ikkagi ei varastaks ma Erna Ómarsdóttiri veel kandmisest sooja veidi suvepäevahigist kinga   teatrifestari tagatoagarderoobist ma ju ei varastaks või olen see just mina olen ma siuke pervert kes armastuse nimel on valmis   ära tassima ka su kinga armatsema su kingaga õrtnusema nuusutama toda kantud naha lõhna jääma unne pää justkui su jalgadel   nagu koer nagu hää ja truu koer nii see on kui sa tuled siia tollelt saarelt kus jalgpallurid kasvavad vulkaanisuudmetes nagu seened   tuled ja teed oma teatrit ja siis – öös keegi kummaline viib kiimaselt kaasa su kauni kinga aga sina oled alles laval   sul on kuradikabjad mis sul kingadest ilus naine miks sa ulud oma kingi taga   kui suurem ja tähtsam on armastus iganes  
