Enn Põldroos: väike särtsakas võib meid viia ergastatud seisundisse
Enn Põldroos kommenteerib 29. augustil avatavat näitust nii: "Me võime nautida valu, kui see on vaid piisavalt nõrk ja ei kesta kaua. Tugev elektrilöök, kui ta ei tapa, teeb vihaseks. Vähetuntav staatiline elektrisärtsakas (näiteks kassi silitamisest) võib meid aga hetkeks viia erilisse ergastatud seisundisse, mis langetab eesriideid ning loob illusiooni, et oleme saanud aimu tõelisusest. Või ehk olemegi?  Taolisi hetki olen püüdnud koguda. Nendeks pole alati vaja kassi ega elektrit." Näitus jääb avatuks 17. septembrini 2016.  Enn Põldroos on olnud eesti kultuuris mitmekülgselt tegev juba alates 1950. aastate lõpust ja 1960. aastaist, mil ta uuendas eesti maalikunsti olemust. Iseloomulikult on ta ühendanud modernistlikus maalijakogemuses isikliku sotsiaalsega, leides võimalusi isikupäraseks teemakäsitluseks. Eesti kultuuriavalikkus tunneb Enn Põldroosi ka andeka kirjanikuna. Ta on olnud tegev ka Eesti Vabariigi esimese parlamendi liikmena.  Enn Põldroos õppis aastatel 1952-1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti. Aastatel 1961-1966 töötas ta õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja aastatel 1973-1985 ning 1994-1995 Eesti Kunstiakadeemias. Aastatel 1985-1989 ning 1995-1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast vabakutseline kunstnik. Kirjanikuna on Põldroos tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, 2002. aastal võitis ta romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Kunstipreemiaid on Põldroos saanud mitmeid: 1969 ja 1975 Vilniuse maalitriennaali preemia, 1973, 1983 ja 1986 Kristjan Raua nimelise preemia ja 1987 NSV Liidu riikliku kunstipreemia. 2002. aastal sai ta Riigivapi IV klassi teenetemärgi ning 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.  Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.   ENN PÕLDROOS  Sündinud 21. mail 1933 Tallinnas. 1952 – 1958   õpingud Tallinna Kunstiinstituudis. Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959             Eesti Kunstnike Liidu liige 1961 – 1966   Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud 1967 – 1971   Eesti Kunstnike Liidu vastutav sekretär 1973 – 1985 ja 1994 – 1995 Eesti Kunstiinstituudi (Kunstiakadeemia) õppejõud. 1985 – 1989 ja 1995 – 1998 Eesti Kunstnike Liidu esimees/president 1988 – 1991   osales Eesti iseseisvumisvõitluses, Eesti Ülemnõukogu liige 2003             Eesti Kirjanike Liidu Liige Peamine loomingu ala: maalikunst -  sealhulgas seinamaal, kirjandus   Peamised isikunäitused: 1966, 1973, 1976, 1983, 1988, 1998, Tallinna Kunstihoone Galerii 1967  koos Olav Maraniga ja Olev Subbiga Tartu Kunstimuuseumis. 1971, 1974, 1993 Eesti Kunstimuuseum 1978  Moskva, Kunstnike Liidu Galerii 1979  Tallinna Kunstihoone 1982  Tartu Kunstihoone 1991, 1995, 2000 Vaal Galerii, Tallinn 1992, 2002 Galerii G, Tallinn 1996, 2013 Tartu Kunstimuuseum 1996  Deco Galerii, Tallinn 2001  Sammas Galerii, Tallinn 2003  Tallinna Kunstihoone 2004  Galerii Viviann Napp, Tallinn 2005  Pärnu Uue Kunsti muuseum 2008  Hobusepea Galerii, Tallinn 2008  Draakoni Galerii, Tallinn 2009  Tampere maja, Tartu 2010  Haus Galerii Tallinn 2010 Tallinna Kunstihoone Galerii 2012 Vabaduse Galerii Tallinn 2013 Tallinna Kunstihoone Galerii 2013 Tartu Kunstimuuseum 2015 Vabaduse Galerii Tallinn 2016 Tartu Kunstimaja   Tähtsamad monumentaalteosed: 1970 “Noorus” mosaiik, Tallinna Tehnikaülikool                1973 “Raadiolill”mosaiik, Eesti Raadio 1982 “Universitas Tartuensis” maal Tartu ülikoolis.  1983 “Eestimaa”  seinamaal,   Eesti Saatkond, Moskva 1985 “Inimeste elu” gobelään, Tallinna Linnahall 1993 “Valguse ja varju piiril” seinamaal, Rahvusraamatukogu 1998 “Põlvkonnad” (diptühhon), Halliste Põhikool 1998  Seinamaalid Hobusepea t. 2. 2011 Seinamaalid Mustlas raamatukogu välisseinal.   Kirjanduslik looming: 1981 “Traditsiooni uudsus. O. Subbi”  2001 ja 2013 “Mees narrimütsiga” mälestusteraamat 2002 “Öö rüütel” jutud 2003 “Joonik kivi” romaan 2004 “Prügi seadus” jutud 2005 „Lummetuisanu” peudokrimka 2006 „Silm veresoonega“ jutud 2011 „Absalon“ romaan 2015 „Ma kujutlen“ valimik tekste   Tähtsamad autasud ja preemiad: 1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad 1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad 1987 NSVL riiklik preemia 2002 Riigivapi ordeni IV klass 2002 Eesti roomaanivõistluse III preemia 2006 Riigivapi ordeni III klass. 2013 Konrad Mägi medal ja preemia 2013 Eesti vabariiklik elutöö preemia   Teoseid omandatud: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Narva Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinnas, Pärnu Uue Kunsti muuseum, Tretjakovi Galerii Moskvas, arvukad erakogud Eestis ja mujal.
