Keelesäuts. Laadivaheldusest
Mõlemad sõnad on laadivahelduslikud ehk neis on ühes käändes b, seises v. Sõna iive (tähendus ‘juurdekasv’) käändub nagu mõte, mis, tõsi küll, ei ole laadi-, vaid vältevahelduslik, kuid tuleb vaid meeles pidada, et seal, kus mõtte puhul on kaks t-d, on iibe puhul nõrk b. Ja seal, kus ütleme ühe t-ga, näiteks mitmuse seesütlevas mõtetes, on iibe puhul iivetes. Kuigi, jah, sõna iive kasutame üldiselt vaid ainsuses. Nõnda siis: kui kusagil räägitakse Eesti iibest, on kõik hästi, samamoodi nagu kui räägitakse Eesti mõttest. Kui aga lugu on Eesti iivest*, on midagi valesti läinud – me ei räägi ka ju Eesti mõtest*, vaid ikka mõttest. Nii ka iibest. Sõna hoob sobib siia hästi paariliseks, sest muu jutt on sama – b ja v muudkui vahelduvad, aga käänetes täpselt vastupidi: omastav kääne (mille?) ei ole mitte tugevas, vaid nõrgas astmes: hoova. Eeskujusõnaks tuleb võtta külm ja b-v-vahelduse aitab õigeks sättida sõna leib. Moodustame näiteks mitmuse osastava: õige on tuleb liigutada hoobasid ehk hoobi. * väär vorm on märgitud tärniga.Kuula Vikerraadio "Keelesäutse" siit.
