90 raamatut 90 päevaga. Jorge Luis Borges, "Fiktsioonid"
Aasta on 1944 See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis. 25. juuli: Punaarmee Narva pealetung26. juuli – 10. august: Sinimägede lahing10. august – 4. september: Tartu pealetung11. september: Saksa vägede taganemiskäsk14. september: Tallinna pealetung22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks. Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Jorge Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega "sellest hoolimata", sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges, vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kuskil teisel planeedil. Toonane Argentina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentina presidendiks diktaator Juan Domingo Perón. Ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladinaameerikalikku rahvussotsialismi. Raha teenimiseks töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: "Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatokokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: "Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust."" Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema, on – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga, käib tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad. Üheks heaks näiteks on novell "Pierre Menard, "Don Quijote" autor", kus vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti "Don Quijotet". Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist "Don Quijotet", tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna sõnalt kokku Cervantese teosega. Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
