Kadrioru kunstimuuseum teatab: natüürmort ei ole surnud
Madalmaade, Itaalia ja Prantsuse 17. ja 18. sajandi meistrite lopsakaid lillebukette, ülekuhjatud puuviljakorve, elegantselt kaetud hommikusöögilaudu ning jahitrofeesid kujutavad kompositsioonid on sajandeid paelunud vaatajaid maalitehnilise meisterlikkuse ja allegooriliste alltekstidega, teatab muuseum. Ajalooliste vaikelumaalide kõrval leiavad käesoleval näitusel eksponeerimist natüürmordižanriga tehniliselt ja temaatiliselt suhestuvad Soome ja Baltimaade nüüdiskunstnike teosed, mis tegelevad vaikelužanrile omaste märksõnadega nagu küllus, kaduvus, luksus, tarbimine, aeg ja ajalikkus päevakajalises võtmes. "Natüürmorti on ajalooliselt peetud lihtsaks ja pretensioonituks kunstižanriks. Probleemivaba on vaikelukunst aga vaid esmapilgul. Olgu see siis ajalooline või kaasaegne, vaikelu suudab pakkuda huvitatud vaatajale esteetilisi, (kunsti)ajaloolisi, ikonograafilisi, sensoorseid, moralistlikke, religioosseid väärtusi ja tõlgendamisvõimalusi," arvab näituse kuraator Kerttu Männiste. Ajaloolise vaikelu meistritest on näitusel esindatud Willem Claesz. Heda, Pieter Claesz, Hans van Essen, kelle loominguga astuvad dialoogi Eesti nüüdiskunstnikest näiteks Lauri Sillaku, Aarne Maasiku, Tõnis Saadoja ja teiste teosed. "Näituse motoks oleme valinud "Natüürmort ei ole surnud!", sest põhiolemuselt on küllus ja kaduvus – need kaks inimest lummavat ja hirmutavat nähtust – jäänud samaks ka 21. sajandil," tõdeb Männiste. Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud raamat. Rahvusvahelise autoriteringiga (Fred G. Meijer (RKD – Madalmaade kunstiajaloo instituut), Matthias Depoorter (sõltumatu kunstiajaloolane), Viktoria Markova (A. Puškini nim Riiklik Kunstimuuseum, Moskva), Minna Tuominen (Soome Rahvusgalerii Sinebrychoffi kunstimuuseum) ning Jaan Elken (Eesti Kunstnike Liit)) trükis annab ülevaate natüürmordi žanri koolkondadest ja alaliikidest Madalmaade ja Itaalia kunstitraditsioonis 17.–18. sajandil ning žanri ilmingutest ja peegeldustest nüüdiskunstis. Kataloogi artiklid põhinevad näituse eksponaatide valimil, aidates avada konkreetsete ajalooliste ja tänapäeva vaikelude sümboolikat, maalitehnilisi väärtusi ja sotsiaalset sõnumit. Näituse kuraator ja kataloogi koostaja on Kerttu Männiste. Näituse ja kataloogi kujundaja on Peeter Laurits. Näitus jääb avatuks 14. maini 2017.
