Koostöö Kogu küsib riigieelarvest lisaraha
Sihtasutuse juhataja Olari Koppel märgib kirjas rahanduskomisjoni esimehele Sven Sesterile, et riigieelarve eelnõus ette nähtud eraldis - 230 082 eurot - püsib jätkuvalt majanduskriisist tulenenud ulatuslike eelarvekärbete järgsel tasemel, olles enam kui 30 protsenti väiksem kui aastatel 2007 ja 2008. Arvestades vahepealset tarbijahindade, sealhulgas teenuste maksumuse kasvu, on eelarve sisuline kahanemine olnud sihtasutuse kinnitusel veelgi ulatuslikum. Sellest tulenevalt on sihtasutus viimasel kolmel-neljal aastal pidevalt optimeerinud oma püsikulusid, sealhulgas koondanud töötajaid. Sihtasutuse töötajate palgad püsivad tasemel, kuhu need kärbiti 2010. aastal. Toonane kärbe oli 15%. Koppel märgib, et töötasuks ette nähtud vahendite kasvuta pole sihtasutus järgmisel aastal põhitegevuseks vajalike valdkondade ekspertide turul enam konkurentsivõimeline.Seejuures jätkab Koostöö Kogu inimarengu aruande kirjastamist, viib ellu lepingulisi koostööprojekte haridusministeeriumiga ning kultuuriministeeriumiga. Lisaks töötatakse välja riigipidamise kava ning uue algatusena on lisandunud nii Eestis kui rahvusvaheliselt tähelepanu ja tunnustust pälvinud Rahvakogu protsessi korraldamine ja rahastamine. Seoses eelarve menetlusega riigikogus pöördus sihtasutus rahanduskomisjoni ja presidendi kantselei poole ettepanekuga suurendada sihtasutusele ette nähtud eraldist 50 000 euro võrra 280 082 euroni.Koppel kinnitas, et lisaraha kasutataks sihtasutuse töötajate palgamäära taastamiseks kriisieelsele tasemele ning käimasolevate projektide personalikulude katmiseks. "Ka sel juhul jääks riigieelarveline eraldis 2014. aastal väiksemaks, kui see oli 2013. aastal, mil baasfinantseering tegevuskuludeks oli 230 082 eurot, millele täiendavalt eraldati 60 000 eurot," kirjutas Koppel.
