Eesti muinsuskaitsealade loomisest möödus 40 aastat
1973. aastal loodi muinsuskaitsealad üheksas linnas, kuid juba varem oli kaitse alla võetud Tallinna vanalinn. Tallinn oli üks varasemaid kaitse alla võetud linnu maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".Tänu muinsuskaitsealadele on Eestis säilinud olulised piirkonnad, mida okupatsiooni ajal ähvardas lammutamine ja uuselamutega asendamine. Ka praegu tuleb muinsuskaitsjatel võidelda kinnisvaraarendajatega. Eriti puudutab see mereäärseid puhkepiirkondi, näiteks Haapsalut.Mereäärsed alad on muutunud väga atraktiivseks ja kinnisvaraarendus tunneb nende alade vastu huvi. Siin tekivad samas vastuolud kinnisvaraarendaja huvide, linna huvide ja muinsuskaitse poolsete huvide vahel," rääkis Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu.Kultuuripärandi aasta 2013 koordinaator Riin Alatalu sõnul oli muinsuskaitsealade moodustamise eesmärk teadvustada linnade ajaloolisi kihistusi ja neid kaitsta. "Just 1960.-1970. aastatel oli linna arendus päris aktiivne ja hoogne. Kuulasin just hommikul autoga sõites vanema põlvkonna arhitektide meenutusi suurtest generaalplaanidest, mis nägid ette kiirtega magistraale läbi vanalinnade. Muinsuskaitse kaitsealade kehtestamine toona hoidis sellised suured arendustegevused ära," selgitas ta.
