Viirusmeningiiti haigestumine on sel aastal märgatavalt kasvanud
Haigusjuhte on registreeritud pea kõikides maakondades, va Hiiu-, Saare- ja Valgamaal. Enim oli haigestumisi Harju- (73 juhtu, sh Tallinn), Tartu- (63 juhtu) ja Ida-Virumaal (37 juhtu), teatas terviseamet.Haigestumise tõus algas juunis 18 registreeritud haigusjuhuga, maksimaalne haigete arv registreeriti juulis (102 juhtu), augustis oli 69. Septembris on märgata haigestumise langust, registreeriti 42 juhtu.72 protsenti haigestunutest on vanuses kuni 14 eluaastat.Viimane suurem haigestumise tõus Eestis oli 2010. aastal, mil haigestus 107 inimest. Ka siis olid enamus haigestunutest kuni 14-aastased lapsed.Enteroviirusmeningiidi esinemissageduse tõusu täheldati tänavu ka teistes riikides, sh Lätis, Leedus, Venemaal.Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.Peiteperiood kestab kuni 10 päeva. Enteroviirusnakkuse haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta või kergete gripisarnaste nähtudega. Tõsistematel juhtudel võivad esineda tugev peavalu, palavik, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus.Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid, eeskätt pesta hoolikalt käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist ja enne söömist. Haige kodus mitte kasutada temaga ühiseid käterätikuid, nõusid, söögiriistu või muid haige poolt kasutatavaid esemeid ning puhastada tualettruumi desinfitseerivate ainetega.
