Tuleva aasta riigieelarve läbis esimese lugemise
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on järgmisel aastal riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis võrreldes tänavusega on 349 miljonit enam, teatas riigikogu pressiesindaja.Maksuliste tulude kasv on võrreldes tänavuse planeeritava laekumisega 6,8 protsenti. Mittemaksulised tulud vähenevad 8,2 protsenti seoses välisraha vähenemisega. Riigieelarve kulusid on planeeritud järgmisel aastal 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti.Ligi sõnul võib järgmisele aastale vastu minnes tõdeda, et majandusarengu heitlikkus ja väliskeskkonna negatiivsed surved on leevenenud ning investeerimiskliima püsib soodne.Ministri hinnangul on erinevate majandusnäitajate järgi olukord Euroopa majanduses viimastel kuudel stabiliseerunud ning Euroopa Liidu ja eriti euroala riikide süvenenud majandus- ja rahandusalane koostöö, kriisi ennetus- ja lahendussüsteemide loomine lubavad prognoosida tendentsi püsimist. "Kõik see suurendab ka Eesti majanduse kasvuvõimalusi ning prognoos lubab 2014. aastal kasvu kiirenemist keskpika potentsiaalse taseme lähedale -  3,6 protsendini. See number on suurem kui OECD liikmesriikide keskmine ning märkimisväärselt parem euroala omast," selgitas rahandusminister.Valitsemisalade palgafondid suurenevad  5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti  ehk 2,28 miljardit eurot.Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832,1 miljonit eurot ehk ligi 17,6 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ligi ütles, et tuleva aasta riigieelarvet iseloomustab konservatiivsus ja jätkusuutlikkus.Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. oktoober.
