Professor: lähema kümne päeva jooksul uut tormi ei tule
Professor Elken märkis ülikooli pressiteates, et Euroopa keskpika ilmaennustuskeskuse prognoos näitab võimalust, et 8. novembri paiku tuleb jälle tormi mõõtu tuul, kuid nii pika aja peale on ilmaprognoosid seni üsna ebatäpsed. "Tormid tekivad suuremastaabiliste õhuvoolude ebastabiilsuse tõttu, seetõttu selline tormi tekkimise "jõnks" ei ole täpselt ennustatav: väike muutus tormi tekkimise ajas või asukohas tekitab tormi hilisemas käitumises suuri erinevusi," selgitas Elken.Euroopasse jõudvad tormid tekivad tema sõnul enamasti Põhja-Atlandil. Juba tekkinud torme ja muid atmosfäärinähtusi saab lühikese aja peale ennustada masinprognoosimise abil, kuni kümme päeva ette. Tehtud prognoose korrigeeritakse aja kulgedes uute vaatlusandmetega, nii et ühe päeva peale ette arvutatud prognoos on juba väga täpne, ühegi kogemusel põhineva meetodiga pole võimalik sellist täpsust saada. "Mis juhtub ilmaga kahe nädala pärast, pole praegu võimalik kellaajaliselt prognoosida ning selline ennustus kuulub juba tõenäosusliku ennustuse ehk peaaegu et kohvipaksu pealt vaatamise valdkonda," lisas ta.Euroopat laastanud tormist Simone, nagu rootslased teda nimetavad, on professori sõnul vara veel kokkuvõtteid teha. "Tuule tugevus oli kohati erakordselt suur, Läänemere piirkonnas eriti Taanis ja Rootsi lõunarannikul. Eestisse jõudes oli torm prognoosi kohaselt pisut vaibunud, kui torm jõudis merelt sisemaale, kahanes tuule kiirus veelgi," iseloomustas ta."Tsükloni kese liikus kirde-ida suunas Soome kohal nagu 2005. aasta torm Gudrun. Seetõttu Põhja-Eestis, mis jäi tsükloni keskmele lähemale, olid tuuled nõrgemad kui Lõuna-Eestis, mis jäi tsükloni maksimaalsete tuulte kiiruste vööndisse," lisas Elken.
