Põltsamaa jõe pais läheb renoveerimisele
Mõisate jahuveskite käivitamiseks ja hiljem hüdroelektrijaama tööks ümber ehitatud pais pole Põltsamaa jõel oma esialgset otstarvet täitnud juba aastaid, sellegipoolest ei soovinud linn paisu lammutada. Kuid paisu kordategemise eeltingimuseks oli kalapääsu rajamine, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Kui me paisu juurde seda kalapääsu ei rajaks, siis mingil hetkel seisaks ees see küsimus, et mis sellest paisust saab ja kõige rangem meede on oleks see, et me peaksime olemasoleva paisu, mis Põltsamaa linnas on pikka aega olnud, lihtsalt lammutama," rääkis Põltsamaa linnamajandusosakonna juhataja Sven Lass.Põltsamaa jõel on kuus paisu, millel on kalapääsud juba olemas või need rajatakse tänavu või järgmisel aastal. "Jõe lõigud on alamjooksul ja ülemjooksul pisut erineva morfoloogilise iseloomuga. Mis tähendab seda, et kaladel kudemiseks on vaja tihtipeale jõuda jõe kesk-või ülemjooksule, kus on kivised, kärestikulised jõelõigud, mida allpool ei ole. Aga kui paisud on ees, siis kalal sisuliselt puudub võimalus nendele aladele pääsemiseks," selgitas keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko. Just sel põhjusel on tunnistatud Põltsamaa jõe vee kvaliteet kesiseks, kuigi vee keemiline koostis vastab normidele.  "Pärast seda, kui need paisud peaks saama kalapääsud, peaks selle jõe seisund ka sisuliselt saavutama vähemalt hea taseme," lisas Rakko.   Kalapääsu rajamiseks kasutatakse olemasolevat ringvoolu kanalit, ja et vähendada seal voolukiirust, paigutati kanali põhja suured kivid, mis tagavad kaladele turvalise läbipääsu. Kõik tööd võeti Põltsamaal ette kalade huvides, kuid ajapikku paranevad ka jõekallastel puhkajate võimalused. Aga mitte ainult. "Jah, see võimaldab ka mingi aja pärast hüdrojaama kasutusele võtta. Aga sellega läheb veel aega," sõnas Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Põltsamaa sajandi ehitiseks peetavad mastaapsed tööd lõpetatakse 1. detsembriks.
