Tutistamise eest mõistetavat karistust leevendatakse
Karistusseadustiku järgi on praegu karistatav mistahes vägivallategu selle raskusastet arvestamata ehk eelnõu kohaselt on tegemist ülekriminaliseerimisega.Kui praegune seadus näeb kuni kolmeaastase vangistuse ette ka kergemate vägivallatsemiste eest nagu tutistamine, näpistamine või kõrvakiilu andmine, siis eelnõu järgi saab edaspidi sellise kuriteo eest karistada vangistusega kuni üks aasta.Kuigi viimati mainitud vägivallateod on küll eetiliselt taunitavad, siis haakuvad need sotsiaalselt tolereeritava ja üksnes moraalinormide regulatsiooni alla jääva käitumisega nagu näiteks trügimine järjekorras, jalale astumine jms, märgitakse eelnõus. Kui seni on sanktsioon sama nii kerge vägivalla kui mitu kuud kestva tervisekahjustuse puhul, siis eelnõu muudab kehalise väärkohtlemise eest mõistetava karistuse sõltuvaks selle raskusastmest ja iseloomust. Edaspidi arvestatakse kehalise väärkohtlemise juhtumite vaagimisel tekitatud tervisekahjustuse kestusega ehk kui see on kuni neli nädalat, siis järgneb vastutus paragrahvi esimese lõike järgi ning kui tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat, kuid alla nelja kuu, siis järgneb vastutus sama paragrahvi teise lõike järgi.Samas jätab eelnõu karistatavaks siiski igasuguse kehalise väärkohtlemise, sõltumata sellest, kas sellega põhjustati tervisekahjustus või mitte. Eelnõu liigitab peksmise ehk korduva löömise kehalise väärkohtlemise paragrahvis raskendava asjaoluna ning sätestab lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud väärkohtlemise, et karmistada suhtumist ja reageerimist lähisuhtevägivalla korral ning tõstab karistuse viie aastani, senise kolme aasta asemel. KaristusstatistikaJustiitsministeeriumi andmetel oli 2010. aastal keskmine kehalise väärkohtlemise eest mõistetud vangistus või tingimisi vangistus enam kui viis kuud. Selliste kuritegude eest kandis vanglas karistust 67 inimest, kellest umbes kolmandik võisid olla seotud lähisuhtevägivallaga.2011. aastal läbi viidud perevägivalla juhtumite menetluspraktika analüüs näitas, et 86 protsenti juhtudest karistati süüdlast vangistusega, kuid igal neljandal asendati vangistus üldkasuliku tööga. Nii sai reaalse vangistuse vaid 13 protsenti süüdimõistetutest ja vangistuse keskmiseks kestuseks oli 10 kuud.
