Uus metsaseadus vähendab bürokraatiat
Metsaseaduse muudatusettepanekud peaksid tagama metsade jätkusuutlikuma kasutamise, vahendasid ERR-i raadiouudised. Samuti püütakse vähendada bürokraatiat, et muuta metsa majandamine selle omanikule lihtsamaks.Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais on kavandatavate muudatustega üldjoontes rahul. "Minu arvates on väga oluline muudatus see, et me ei pea teavitama riiki kui ma lähen oma metsa metsa istutama või ka noort metsa hooldama," ütles Ehrpais."See on eraldisepõhine metsamajandamine, kui ikka eraldis on natukene üle 100 meetri suur ja on üle 3 ha suur, siis ta ei pea jätma kuskile nurka mingisugust riba kasvama, mille nii kui nii torm ja üraskid ära kahjustavad. Nüüd saab selles mõttes veidi mõistlikumalt, nii nagu mets looduslikult on, sedaviisi saab seda ka majandada, see on teine positiivne uuendus," jätkas ta.Küll aga polnud Ehrpais päris nõus plaaniga panna harvendus- või hõrendusraie ajaks välja silt, kus on muuhulgas kirjas ka tööde teostamise aeg, sest seda on väga raske hinnata. Ehrpais tõdes siiski, et selline informeerimine hoiab metsas ära paljud hoolimatusest tingitud pahateod, kuigi meie metsade majandamine on Põhjanaabritega võrreldes endiselt tugevalt ülereguleeritud.Kavandavate muudatustega soovitakse aidata kaasa metsade elurikkuse säilitamisele, tõstes langile jäetavate säilikpuude hulka. Eestimaa Looduse metsaeksperdi Indrek Selli sõnul on see aga kompromisslahendus."Seeläbi on võimalik luua eeldused metsas elavate liikide paremate elutingimuste tagamiseks, samas jääb alla viie hektari suurustel raiesmikel nõutav säilikpuude hulk ikkagi samaks. Arvestades, et suur osa Eesti raiesmikest on 1,5 ha, siis ei muuda see asja paremaks," ütles Sell.Ta selgitas, et teadlaste hinnangul on elustiku vajaduste täitmiseks vajalik säilikpuudehulk 15 tm hektarile. Seetõttu on muudatused liiga tagasihoidlikud selleks, et metsade elurikkus säiliks.Ka valmistas Sellile muret puistupõhine küpsuse hindamine, mis tegelikult alandab paljude kuusikute ja männikute raievanust. "Olukorras, kus raiesurve okasmetsadele on niigi suur, kerkib esile küsimus, kas selle seadusemuudatuse eesmärk on raievanuste alandamine varjatud kujul," selgitas ta.Selli tundis aga heameelt, et seadusesse lisatakse kujundusraie liik, mis võimaldab parandada kaitstavate loodusobjektide olukorda. Keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim Vahtrus juhtis aga tähelepanu asjaolule, et seaduses viimaste aastate jooksul tehtud muudatused hõlbustanud lageraiete tegemise. Seejuures lähtub aga praeguse eelnõu seletuskiri vananenud andmetest."Raiemahud on tegelikult alates 2010. aastast oluliselt suurenenud, ja seetõttu see probleemipüstitus, mis eelnõus on - et raiemahud on liiga väikesed ja vajalikud on olulised leevendused - ei pea tänasel päeval enam nii hästi paika, kui ta eelnõu koostamise ajal paika pidas. Kui aastal 2009 näiteks olid raiemahud kogu Eestis suurusjärgus 7,3 miljonit tm, siis alates 2010. aastast on need olnud stabiilselt üle 10 miljoni tm," ütles Vahtrus.Ta lisas, et kuigi endiselt jäävad raiemahud natuke alla selle, mida on peetud optimaalseks, pole see enam niivõrd tõsine kui eelnõus on portreteeritud.
