Kohtuniku ja politseiniku solvamine pole edaspidi kuritegu
Eelnõus märgitakse, et teatud liiki ametitega kaasneb juba olemuslikult konfliktsituatsioone rohkem kui mõne teisega. "Kuigi kahtlemata on kõik nimetatud isikud ja nende töö väärt austust ja kaitset, on igasuguse laimamise ja solvamise, mille karistamisväärsus sõltub sageli kannatanu subjektiivsest hinnangust, kuriteoks lugemine käsitletav ülekriminaliseerimisena," tõdeti eelnõus. Justiitsministeeriumi eksperdid jõudsid seisukohale, et solvamine on määratlemata õigusmõiste, kuid teo lugemine kuriteoks ei tohiks olla sõltuvuses määratlematust mõistest, kuna see võimaldab liiga laia tõlgendamispraktikat ning kahjustab õiguskindlust.Eelnõu lisab kohtu ja kohtuniku laimamise ja solvamise sättele ka muud õigusemõistmisel osalejad ehk rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, advokaadi, kannatanu esindaja, eksperdi ja tõlgi, kuid hindab selle väärteoks.Eelnõus märgitakse, et nii solvamine kui laimamine peavad olema seotud konkreetse isiku ametialase tegevusega ning näiteks tsiviilelus kohtuniku solvamine eraelulistel põhjustel on kaitstav tsiviilkorras.Eelnõu kohaselt kaotatakse karistusseadustikust võimuesindaja ehk enamasti politseiniku laimamise või solvamise paragrahvist tunnus "avalikku korda kaitsev muu isik" kui sisustamata õigusmõiste, sest see ei võimalda piisava täpsusega määratleda kaitstavate isikute ringi ning muudetakse see koosseis kriminaalkuriteost väärteoks.
