Läänemerd ähvardab fosforireostus
Vaid kuu aega tagasi kinnitas Poola keskkonnainspektsioon, et Gdanski väetisetehase fosforijäätmed ei leki Läänemerre. Eile avaldatud Soome ja Poola koostöös valminud uuringust selgus aga, et väljavool jäätmehoidlast ei mõjuta ainult naaberalasid, vaid Läänemerd laiemalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".Esialgsetel andmetel lekib Gdanski kaldalt aastas merre tuhandeid tonne fosforijäätmeid. Wisla jõe kinni kasvanud osast võetud proovid näitasid väga kõrget fosforisisaldust. Teadlaste sõnul on aga liiga vara öelda, kui palju sellest merre jõuab. "Me ei tea praegu piisavalt selle ala hüdroloogilistest tingimustest. See on üks asi, mida me peame detailsemalt uurima. Peale seda saame välja arvutada võimaliku reostuse ulatuse Läänemeres," rääkis Soome keskkonnainstituudi vanemteadur Antti Räikke.Nii suure fosforikoguse merevette sattumisel on suurim mõju just lähipiirkondadele. Merebioloog Georg Martini sõnul ei tohiks Gdanski leke Eesti vett otseselt mõjutada, kuid möönab, et reostus toob jälle esile Läänemere vana probleemi - toitainete ülekülluse. Sellest tekivad näiteks sinivetikad."Probleemiks on alati just see, kui neid toitaineid saab liiga palju. See ei ole otseselt mürgine, see on võib-olla isegi organismile soodne, aga samas probleem tekib sellest, et looduslik ökosüsteem läheb paigast ära. Teatud liigid hakkavad vohama, neil tekivad teatud eelised, nad lämmatavad või tõrjuvad teised liigid välja ehk looduslik tasakaal saab rikutud ja see on põhiline probleem sellise protsessi puhul," selgitas Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi juhtivteadur Georg Martin.Praeguseks on nii Soome kui Poola saastunud vee proove analüüsinud ning leppinud kokku, et augustis saavad Soome keskkonnaminister Ville Niinistö ja tema Poola ametivend kokku ning peavad nõu edasise tegevusplaani osas.
