Maardu sai pärast pikka ootamist puhta joogivee
Enne projekti elluviimist ületas radionukleiidide tase joogivees lubatud norme üle viie korra.Kokku investeeriti projekti 22,5 miljonit eurot, millest üle 15,7 miljoni euro saadi Euroopa ühtekuuluvusfondist.Ligi 6,8 miljonit eurot panustas trasside omanik Maardu Vesi ning Maardu linn.Tänaseks on Tallinna ning Maardu vahele rajatud ühendustorustik, mille kaudu jõuab Maardu linna ja selle ümbruse elanikeni joogivesi Ülemiste järve veepuhastusjaamast."Maardu veemajanduse korda saamine on võtnud aega neli aastat ja selle käigus on tulnud lahendada õige mitmeid probleeme," ütles eskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus."Praeguseks on piirkonna inimesed saanud kõikidele kaasaegsetele nõuetele vastava veesüsteemi ja jõudnud veemajanduse osas lõpuks 21. sajandisse," märkis ta."Puhas vesi on elukvaliteedi jaoks nii hädavajalik asi, et ilma selleta ei ole võimalik ennast hästi tunda ei Maardus, Milanos ega Minskis."Maardu linnas elab ligi 18 000 inimest. Lisaks neile on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimalik liituda ka 3000 Muuga piirkonna kinnistul."Maardu linn sai äsja 33. aastaseks. Kogu selle aja on linnajuhid pingutanud, et inimeste joogivesi oleks kvaliteetne ja reovesi ei läheks otse loodusesse," kinnitas linnapea Georgi Bõstrov."Nüüd võib öelda, et oleme jõudnud oma eesmärgile väga lähedale. Pea kõik Maardu ja Muuga aedlinna elanikud saavad tarbida euronormidele vastavat kraanivett, ühineda linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga ning seda ilma liitumistasuta."Ta toonitas, et tänu projektile on loodetavasti alatiseks lõppenud ka Kroodi oja reostamine, mis on keskkonnakaitse ja Läänemere puhtuse seisukohast väga oluline.Projekti tulemusena rajati ligi 50 000 meetrit veetorustikku ja üle 92 000 meetri kanalisatsioonitorustikku.Uuendati ka reoveepuhastust ning nüüd suunatakse Maardu linna reovesi Paljassaare reoveepuhastisse, kus see nõuetekohaselt töödeldakse.Ehitustööde peatöövõtjad olid Merko, Nordecon ning Lemminkäinen Eesti.
