Emajõel kihutavad väikelaevad teevad spetsialistid murelikuks
Alam-Pedjat uuriv loodushuviline ja filmimees Remek Meel rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et hoolimatud kaatrijuhid trügivad tihti piirkondadesse, kuhu nad ei tohiks sõita. Näiteks Alam-Pedja vanajõgedesse, kus sõitmine on lubatud vaid keskkonnaameti erilubadega. Suure kiirusega väikestel veekogudel sõites tekitavad kaatrid tugevaid laineid ja ohustavad sellega looduskaitseala ja näiteks koprapesakondi."Näiteks praegusel ajal, kus ema poegadega välja tuleb - seal, kus paadid mööda lähevad ja suur laine peksab vastu kallast , ei ole pisikestel poegadel üldse võimalik ujuma õppidagi. Siis ema võtab nad hammaste vahele ja viib kuhugi rahulikumasse paika," selgitas Meel.Meeli sõnul ei ole kaatrid ainsad, mis kopraid ohustavad, kuid kindlasti on see üks oluline probleem.Kuigi üldiselt teostab Eesti siseveeteedel kontrolli veeteede amet, siis Alam-Pedja vanajõgedesse nende võimekus ei ulatu, sest need ei ole laevatatavad teed. Veeteede ameti Tartu piirkonna vaneminspektor Oleg Barinski-Gesjuki sõnul on Eestis laevatatavad teed Võrtsjärv, Emajõgi, Peipsi järv ja Lämmijärv. Ka keskkonnaametist ja keskkonnainspektsioonist ei osatud öelda, kes sellisel juhul peaks teostama kontrolli mittelaevatavas piirkonnas, kus siiski toimub paatidega tegevus.Kihutajate jälgimiseks napib võimalusiTeine probleem Alam-Pedja piirkonnas on aga see, et korrale ei saa kutsuda ka suurel Emajõel kihutavaid kaatreid.  Kuigi Alam-Pedja kaitse-eeskiri näeb ette, et laevad ei tohi Võrtsjärvest kuni Kärevereni sõita üle 30 kilomeetrise tunnikiirusega, siis tegelikult ei ole veeteede ametil vahendeid, millega mõõta laevade kiirust. Barinski-Gesjuk ütles, et kiiruse määramine ei lahenda ka peamist probleemi, milleks on lainete tekitamine, sest alused on erinevad ja tekitavad kaldaid lõhkuvaid laineid väga erinevatel kiirustel. Sellist kontrolli teeb amet üha sagedamini näiteks Tartu linnas, kus võeti mõni kuu tagasi vastu otsus, et linna tohib läbida vaid tasakäigul ehk laineid tekitamata. Kuigi sarnast kontrolli tuleks teha ka teistes ohustatud piirkondades, nagu näiteks Alam-Pedja, siis praegu tuleb leppida vaid pistelise kontrolliga või inimeste kaebustele reageerimisega. Loodusmees Remek Meeli teeb murelikuks olukord, kus üha kasvav paatide hulk lubab igaühel käituda Emajõel praktiliselt oma suva järgi. "On vaikne mees, kes vaikselt paadiga õngitseb ja ei häiri kedagi, aga kui tullakse tohutu võimsa kaatirga ja lastakse nii, et laine käib üle kallaste, siis on selge, et looduskaitsealal selline asi ei kõlba," lausus Meel.
