Vedurijuht: Hispaania õnnetuspaigale sarnaseid kurve leidub Eestiski
Eelmisel aastal rongijuhtimise lõpetanud staažikas vedurijuht Raivo Romm rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et sarnaseid kurve nagu Hispaania õnnetuspaigas leidub ka Eestis."Kohe tuleb meelde Tallinn-Tartu liini peal enne Tartut Emajõe silla juures. Seal on suur kurv, seal on sada kilomeetrit tunnis kiiruspiirang," rääkis Romm. "Seal oli mõned aastad tagasi lubatud 120 km/h, aga siis hakkas juba tsentrifugaaljõud tekkima ja ei olnud eriti võimalik püsti seista. See näitas, et see on viimane kiirus, et seal on kurv juba nii suur, et kisub hooga juba kõrvale. Umbes sama nagu Hispaanias on turvavideo pealt näha," lisas ta.Tehnilise järelevalve ameti transporditeenistuse juhataja Anvar Salometsa sõnul ei ole Eestis kiiruste kontrast nii suur kui Hispaanias. "Kui me liiguksime 120 km/h peateel kõverasse, kus on lubatud 50 km/h, siis sellist kontrasti kindlasti ei ole, kui on kõveratest kruvidest  tulenevad kiirusevahemikud  kuskil 40 või 50 km/h. Pigem kindlasti tänased uued reisirongid suudavad selle ära kompenseerida ka olukorras, kus seda kiirust näiteks ei alandata," selgitas ta.Umbes tuhandest kilomeetrist Eesti avalikest raudteedest on kiirusepiirangud ühel kuuendikul lõikudest. Salomets selgitas, et piirkiirust 120 km/h ei saa ületada vanad ega uued rongid, sest kõik avalikul raudteel liikuvad sõidukid peavad olema varustatud automaatsete kontrolliseadmetega, mis ei lase lubatust kiiremini sõita. Samas sõltub konkreetses kurvis õige sõidukiirus vedurijuhist ja seda ei kontrolli Eestis masinad."Kui n-ö tähelepanematuse moment seal juures on tulenevalt väsimusest või mingist muust asjaolust, siis vanade rongidega seda võimekust nii palju ei ole, et rong ise suudab ära kompenseerida selle olukorra ja suudab n-ö kõvera läbida," rääkis Salomets.Raivo Romm lisas, et tahtlikult ükski vedurijuht ohlikus kurvis kiirust ei ületa. Küll aga võib kuumuse või pikkade päevade tõttu jääda mõni liiklusmärk kahe silma vahele. Näiteks pole diiselrongides isegi suvel konditsioneeri ja kaheksatunnistel tööpäevadel peab loomulike vajaduste rahuldamiseks tellima peatuse, mis sageli tähendab graafikust maha jäämist.
